Matematihkka mánáidgárddis davvisámegiella
Matematihkka mánáidgárddis lea resursapearbma ja lea ráhkaduvvon dan várás ahte čájehit ovdamearkkaid ja movttiidahttit systemáhtalaččat bargat matematihkain mánáidgárddis.
Les omtale av Matematihkka mánáidgárddis på norsk.
Resurssapearbma lea juhkojuvvon golbmá iešguđetge fáddái ja čuovvu mánáidgárddi jahkeplána:
H – hástalusaid čoavdit ja giellaáddejupmi
- Čoavdit juohkebeaivválaš hástalusaid, čuovvut instrukšuvnna, oassálastit ságastallamis. Juohkebeaivválaš hástalusat leat ovdamearkka dihtii dat mat máná birrasis leat; ruđat, stohkosat, borramušat, juhkamušat, biktasat, ruovttudoalut, mánáidgárddi rutiinnat, ruovttubáiki ja gávpot.
- Giellaáddejupmi lea lunddolaš oassi hástalusaid čoavdimis. Mánát fertejit áddet doahpagiid mat gusket matematihkkii.
G – geometralašáddejupmi
- Mánát galget dovdat doahpagiid mat gusket gorutlahtuide ja diehtit gokko gorudis lahttu lea.
- Ovddidit spatiála návccaid sisttisdoallá govaid tulkot, minstariiguin stoahkat, praktihkalaš geometriija ja mihtidanvuogit.
- Lihkadallan lea ritma, koordineren, dovddamotorihkka, balánsa, lášmatvuohta, gierdilvuohta, johtilvuohta ja siffarčállin.
L – lohkoáddejupmi
- Logut, lohkuráiddut ja lohkan. Lohkoáddejupmi badjána ollu ovdal go mánná oba lea ge diđolaš maid logut sisttisdollet. Sii stohket minstariiguin, lassifiserejit, ráhkaditpáraid ja ráidduid.
- Áddet mo loguidgeavahit. Lohkoáddejupmi ferte čadnot máná praktihkalaš vásáhusaide. Lohkogelbbolašvuohta ovdána mađe eanet vejolašvuođaid mánná oažžu ságastallat loguid birra.
Juohkefáddái lea ráhkaduvvondoaibmakoarttatgos lea evttohuvvoniešguđetgelágandoaimmat, háleštanfáttát, girjjit, lávlagat ja muitalusat.