Veahkkeásahusain sáhttet leat váilevaš dieđut ja ipmárdusat movt sápmelaččat árbevirolaččat
- ipmirdit ja gulahallet dávddaid, doaimmashehttejumiid ja divššu birra
- gulahallet gaskkaneamet
- galget leat iešbirgejeaddjit eai ge earáid vuorjat
Kulturerohusat ja heiveheapmi
Doaimmashehttejupmi lea olu sápmelaččaid gaskkas leamaš dábálaš oassin eallimis. Dan dihte lea dávjá leamaš dakkár guoddu ahte doaimmashehttejumi, dahje eará váttuid, ii dárbbaš čálalaččat duođaštit dahje viggat divvut. Jus máhkaš olbmos ledje lohkan- ja čállinváttisvuođat, de su baicce movttiidahtte juoidá praktihkalaččat bargat, dan sadjái go hárjehallat lohkat ja čállit.
Veahkkeásahusat fállet dávjá standardiserejuvvon bálvalusaid mat leat heivehuvvon dáčča servvodahkii, ja gos deaddu bidjo diagnosaide ja doaimmashehttejupmái. Diekkár bálvalusat eai leat doarvái heivehuvvon sámi jurddašanvugiide, árvvuide ja guottuide.
Lea dehálaš ipmirdit ahte servvodagas gávdnojit kulturerohusat, movt olbmot jurddašit iešguđetge hástalusaid ektui, ja movt daid leat hárjánan dustet.
Gulahallanvuohki eaktun ságastallamii
Veahkkeásahusaid gulahallanmálle lea ahte olmmoš galgá njuolga, čielgasit ja riekta muitalit. Sámi gulahallanmálle sáhttá leat eanet mohkkái. Ovdamearkka dihte muhtumat eai soaitte dakkaviđe ja njuolga muitalit áššiid birra. Dat mearkkaša ahte sii geat barget veahkkeásahusain, fertejit ipmirdit sihke mii muitaluvvo ja maiddái dan mii dušše geažuhuvvo. Jus muhtun čohkká jávohaga, de ii soaitte leat ovttaoaivilis dasa man birra lea sáhka.
Dat njuolggomálle movt veahkkeásahusat gulahallat soaitá muhtun sápmelaččaide váttis. Sivvan leat ahte veahkkeásahusat oidnet dušše máná váttisvuođa, eai ge mo sápmelaččat ipmirdit ja jurddašit váttuideaset birra.
Dasa lassin lea stuora erohus giellageavaheamis gaskkal veahkkeásahusaid ja geavaheddjiid. Dat fas mielddisbukta ahte doahpagiid, ja dadjan-ja cealkinvugiid ipmirdit iešguđetge ládje. Muhtun sámi bearrašiidda ii soaitte nu álki oba ge váldit oktavuođa veahkkeásahusaiguin.
Sápmelaččat sáhttet čiegadit dahje leat várrogasat muitalit njuolga amas olbmuide iežaset váttuid birra. Máŋggas válljejit baicce váldit oktavuođa iežaset lagamusaiguin. Lea sámi árbevierru sihke veahkehit nuppi ja maid ieža birget. Leat máŋga beali mat váikkuhit go guoská sápmelaččaide geain leat doaimmashehttejumiit, nu go ovdamearkka dihte:
- giella
- bajásšaddandilli
- makkár čanastumit leat iežas sámi duogážii
- sohkabealli
- makkár doaimmashehttejupmi lea
- ahki
- gos orru
Berre leat máhttu
Jus fágaolmmoš galgá bures gulahallat bearrašiin, de berre sus leat máhttu sámi giela, kultuvrra ja identitehta birra. Dainna lágiin sáhttá buorebut heivehit standardiserejuvvon bálvalusaid sámi duogážii. Guovddážis berre leat buorre oktavuohta, oadjebasvuohta ja luohttevašvuohta. Dasa lassin ferte váldit vuhtii giela ja kultuvra, ja heivehit veahki báikkálaš dárbbuide ja dillái.
Oza bálvalusaid
Sámi erenoamášpedagogalaš bálvalus (SEAD) sáhttá veahkehit suohkaniid ja fylkkasuohkaniid addit ovttadássásaš bálvalusaid sámegielat mánáide ja nuoraide geain leat erenoamáš dárbbut. Dát veahkki addo lagas ovttasbarggus PP-bálvalusain.