Til hovedinnhold

Sámi čuokkisčála

Sámi čuokkisčállagis lea sierra alfabehta ja dan lea vejolaš lohkat šearbmalohkanprográmmáiguin ja lohkanlisttuin. Dasa lassin lea ráhkaduvvon sierra hupmansyntesa mii lohka davvisámegielat teavstta.

Sámegielat čuokkisčála alfabehta dohkkehuvvui sámi giellalávdegottis miessemánus 1994:is ja lea Otto Prytz gii dan lea ráhkadan. Sámegiela bustávaid sáhttá lohkat buot šearbmalohkan prográmmaiguin mat adnojit Norggas, Unicode kodasystema bokte. Lea vejolaš atnit hupmansyntesa ja lohkanlisttu lohkat sámegielat teavsttaid interneahtas dihtorin, dihtordulbosiin ja mobiillain.

Sámegiel čuokkisčála alfabehta

Vuolábealde oainnát davvisámegielat čuokkisčála alfabehta, sihke movt čállo bustáva ja movt čállo čuokkisčálán.

AaÁáBbCcČčDdĐđEeFfGgHhIi Jj Kk Ll Mm NnŊŋ Oo PpRr Ss Šš TtŦŧ UuVv Zz Žž

Lullisámegiel alfabehta atná dárogiel alfabehta, masa lasihit bustáva ï. Dat bustávva čállo čuokkesčálán na: ⠌ . Julevsámegiel alfabehta atná dušše Á ja Ŋ davvisámegielalfabehtas.

Šearbmalohkanprográmmat ja lohkanlistu mat doibmet sámegillii

Go galgá dihtora atnit dahje lohkat teavsttaid dárbbašuvvo šearbmalohkanprográmma ja lohkanlistu. De sáhttá oažžut sisdoalu lohkkojuvvot jitnosit ja lohkat sisdoalu čuokkisčálan.

Šearbmalohkanprográmma lea prográmma mii lohka dan dihtoršearpma sisdoalu jitnosit. Gávdnojit máŋga iešguđetlágan prográmma ovdamearkka dihte JAWS, SuperNova, NVDA ja Voice Over.

Lohkanlistu lea šearbma mii čájeha čuokkisčállaga, dat lea fysalaš ovttadat maid lavttat dihtorii ja dat čájeha čuokkisčállaga bokte dan mii oidno šearpmas.

Buot šearbmalohkanprográmmat čájehit sámegielbustávaid lohkanlisttus. Šearbmalohkanprográmma ferte ipmirdit ahte don čálát sámegillii nu ahte sáhttá jorgalit bustáva rievttes Unicode-árvui.

Davvisámegiel hupmansyntesa

Norgga árktalaš universitehta UiT lea okta Sámedikkiin ráhkadan davvisámegielat hupmansyntesa. Hupmansyntesas lea nissonolbmojietna (Elle) ja dievdoolbmojietna (Biera). Hupmansyntesa atno oktan prográmmain North Sámi Infovox (Windows ja OS X). Hupmansyntesa lea nuvtta ja dan oažžut ovtta USB-muitosákkis jus válddát oktavuođa Divvun-joavkkuin Norgga arktalaš universitehtas UiT dahje Sámedikkiin.

Čállit ja čálihit sámegiel čuokkisčállaga

Lea vejolaš báhpirii čállit sámegielat teavsttaid čuokkisčállagiin. Jus háliida ieš čálihit sámegielat teavsttaid čuokkesčállagii de ferte atnit konverterenprográmma Duxbury (DBT v 12.4). Muhtomii stuora bustávat sámegiel čuokkisčállagii eai čálihuvvo rievttes lági mielde. Muhto jus anát Duxbury v. 12.4 de galgá doaibmat.

Lea vejolaš heivehit šearbmalohkanprográmma SuperNova nu ahte sáhtát čállit sámegiel teavstta čuokkisčála-boallobevddiin lohkanlisttus. Gulahallanprográmma Sámi Sarepta lea maid heivehuvvon sámegielat geavaheddjiide.

Čuokkisčálagirjjit mánáidgárddiin ja skuvllain

Lea dehálaš ahte geavaheaddjit geat atnet sámegiel čuokkesčállaga ožžot rievttes reaidduid ja prográmmaid, nu ahte sis leat buot vejolašvuođat mat gávdnojit atnit čuokkisčállaga.

Mánaidgárddiin leat unnán oahpponeavvut sámegielčuokkisčállagii. Nu ahte boahttevaš čuokkisčála geavaheaddjit galget oahpásnuvvat čuokkisčállagii ja beassat dan atnit, de fertejit oažžut seamma vejolašvuođaid go mánát geain lea oaidnu.

Vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas lea muhtin ráje čuokkisčálagirjjit, muhto ádjána dahkat ja ođasmahttet girjjiid. Erenoamážit go bohtet ođđa oahppoplánat, de leai sámegielat oahpponeavvut ilmma liikka jođánit go dárogielat oahpponeavvut.

Statped heiveha oahppogirjjiid báberhápmái dahje e-girjin maid sáhttá lohkanlisttuin lohkat.

Geahča makkár sámegielat čuokkesčálagirjjit gávdnojit

Sámegielat čuokkesčállaga historja