Til hovedinnhold

Jorgalahttá dili ohppiide geain leat gullanváttut Kárášjogas

Lossa gullu mii maŋŋit fuomášuvvui, skuvla mii ii lean ráhkkanan ja unnán sámegielat oahponeavvut olámuttus dagahedje stuorra hástalusaid Máret-Annelii ja su bearrašii go son álggii skuvlii. Dál lea Kárášjoga skuvla jorgalahttimin dili ohppiide geain leat gullanváttut. Dat lea Anne-Mai buorre, bearraša unnaoabbái.

Oappá guoktás Máret-Annelis (11) ja Anne-Mas (5) lea lossa gullu goappašiid beljiin. Máret-Anneli vázzá guđát luohkás, ja Anne-Ma ges álggii skuvlii čakčat. Vaikke vel vázziba ge seamma skuvlla leat sudno vásáhusat skuvlla álgimiin leamaš viehka goabbatláganat.

Skuvllas lei unnán máhttu

Máret-Anneli gullanváddu ii fuomášuvvon ovdal son lei guokte jagi, muhto easkka go lei golbma de oaččui gullanapparáhtaid. Ovttaahkásaš mánát ledje jo gullan giela ja oahppan sániid, Máret-Anneli giellaovdáneapmi lei golbma jagi sin maŋŋelis. Go galggai álgit skuvlii, deaivvadii son ja bearaš skuvllain gos lei diehtemeahttunvuohta.

- Go Máret-Anneli galggai álgit skuvlii de sávaimet ahte son galggai beassat jovkui mas leat unnán oahppit. Vai unnida rieja skuvlaárgabeaivvis. Mii háliideimmet maiddá ahte galggai beassat jovkui gos ledje mánát geaid dovddai ovdalaččas ja geat máhtte veahá mearkagiela , man mánáidgárddis ledje oahppan. Skuvla dagai justa nuppi láhkai, muitala Anne Kristine Gaup Rikardsen, nieidda guoktá eadni.

Skuvllas lei unnán máhttu mo gullanváttut váikkuhit mánáide ja mo skuvla sáhttá láhčit dili ohppiide geain leat gullanváttut. Dál lea dilli áibbas eará, ja unnaoappážis Anne-Mas leamaš buorre skuvlaálgin.

Rievdadišgoahtán dili ja ohppet

Go vaikke vel manai ge njozet álggus ja Máret-Anneli fertii obbasa gállit, de lea skuvla rievdadišgoahtán dili. Anne-Ma lea joavkkus mas leat oahppit geaid son dovdá mánáidgárddi rájes ja buohkat ožžot diibmobeale mearkagiellaoahpahusa beaivái. Oappážagat leaba maiddá mielde oasseáiggi gáiddusoahpahusas ja čoahkkanemiin maid Statped lágida.

Dál leat jietnadássenrusttegat luohkálanjain ja oahppit geavahit mikrofuvnna. Plánenbeaivvit leat čađahuvvon nu ahte buot oahpaheaddjit galget oažžut máhtu mo láhčit ja dahkat oahpaheddjiid diđolažžan daid hástalusaide mat leat čadnon gullanváttuide. Bargit maiddá geavahit veahkkegiela doarjjan oahpahusas.

– Dál mis lea plána nannen dihte skuvlla máhtu vel eanet, dadjá Arnulf Soleng, Kárášjoga skuvlla rektor. Son muitala ahte guokte oahpaheaddji leaba álgán mearkagiellaohppui. Skuvla ohcá vel guokte oahpaheaddji nuoraidskuvlii geain lea mearkagiellagealbu.

Rektoris lea maiddá leamaš oktavuohta joatkkaskuvllain nu ahte sii sáhttet ráhkkanit vuostáiváldit ohppiid geain leat gullanváttut – Dáid ohppiin leat dieđusge seamma vuoigatvuođat nu go buohkain earáin. Min hástalus lea addit ohppiide geain leat gullanváttut ja mearkagiella oahpahusgiellan, dan seamma máhtu, dadjá Soleng.

Kárášjoga gielda lea mielde guovttejahkásaš ovdánahttinprošeavttas nannen dihte gullufágalaš gelbbolašvuođa ja láhčin dihte oahpahusfálaldaga ohppiide geain leat gullanváttut. Vásáhusat prošeavttas leat jo buktán bohtosiid.

Lea gáibideaddji geavahit sámegiela ja mearkagiela lotnolasaid

Máret-Anneli liiko leat mielde váris ja miessemearkumis. Go son boahtá ruovttuluotta skuvlii ja galgá oasseáiggeoahpahussii eará ohppiiguin geain leat gullanváttut, de háliida áinnas muitalit maid váris lea dahkan. Dat buktá hástalusaid.

– Munnje lea váddásat hállat dárugiela go sámegiela, ja dalle lea álkit geavahit mearkagiela. Go ii gávdno mearka mii govve miessemearkuma, de ferten baicce govaid geavahit, dadjá Máret-Anneli. Leat unnán mearkkat sámegillii ja ollu doahpagat mat geavahuvvojit čilget luonddu ja boazodoalu eai gávdno dárugillii dahje mearkagillii.

Leat unnán sámegielat oahppit geat geavahit mearkagiela ja danne ferte Gaup Rikardsen-bearaš dávjá hutkat mearkkaid ieš. – Ovdamearkka dihte lea nu ahte sámegielas leat mánuid namat dakkárat main lea juoga mearkkašupmi. Nu mo miessemánnu. Danne leat mii ráhkadan mearkka mas leat čoarvvážat nu go misiin leat, ja de leat dasa bidjan mearkka mii ovddasta mánu, muitala eadni.

Váillaheaba lagaš áššiid

Moddii jagis leaba Máret-Anneli ja Anne-Ma oasseáiggeoahpahusas Statped. Dasa lassin lea sudnos okta diibmu gáiddusoahpahus vahkkui. Buot oahpahus lea dárugillii ja dárugielat mearkagillii, ja leat unnán mearkagielalaš oahpponeavvut main lea sámi kultuvra vuolggasadjin. Lea hástalus oappáš guoktái ahte buot lea dárugillii.

– Mii oažžut dávjá cavgilemiid geavahit oahpponeavvuid mat gávdnojit neahtas, ovdamearkka dihte smávva muitalusaid mat leat mearkagillii. Mis lea nana gullevašvuohta boazodollui, ja eai gávdno muitalusat áššiid birra mat leat oahppásat nieidda guoktái. Soai eaba hálit geahččat muitalusaid golmma bohkká birra, soai háliideaba muitalusaid iežaska birrasis, dadjá Rikardsen.

Máŋga giela lea buorre noađđi

Oappáš guoktás lea sámegiella eatnigiellan. Dasa lassin lea sudnos dárugielat mearkagiella ja dárugiella fágan skuvllas. Máret-Annelis lea sámegiella oahpahusgiellan. Anne-Mas lea sihke dárugielat mearkagiella ja sámegiella oahpahusgiellan. Maŋŋágo oahpahusláhka divvojuvvui borgemánus dán jagi lea šaddan vejolažžan ahte leat guokte oahpahusgiela.

– Sámi mánáin lea duppal hástalus dárugielain ja dárugielat mearkagielain. Oahpaheaddjit fertejit jorgalit sámegillii. Dássážii eai dieđe oahpaheaddjit eaige skuvllas mo sii galget čoavdit mearkagiellahástalusa, ii oktage leat dahkan dán ovdal, dadjá Rikardsen. Vaikke dál lea hástaleaddji, de oaivvilda eadni ahte lea buorre noađđi Anne-Mai ahte sus lea sámegiella ja mearkagiella dárugiela ja eŋgelasgiela lassin.

– Jus it álgge mánnán, de lea váddásat dan nagodit maŋŋá. Mii orrut guovddáš sámi báikkis gos ferte máhttit sámegiela. Lea sáhka gullevašvuođas ja sámi identitehtas. Eatnigiella boahtá njuolga váimmus. Mearkagiella sáhttá addit eanet vejolašvuođaid ja soaitá rahpat eanet verráhiid go Anne-Ma rávásmuvvá. Dalle sáhttá son ieš válljet háliidago joatkit mearkagielain, oaivvilda Anne Kristine Gaup Rikardsen.

Čállán: Ánte Siri