Til hovedinnhold

Fága - ja bálvalusfálaldagat

Fágalaš njunušgelbbolašvuohta

Statpedas lea viidát čohkkejuvvon ja alla fágalaš gelbbolašvuohta. Iešguđetlágan fágalaš gelbbolašvuođabirrasiin lea lagas ovttasbargu. Dan dovdomearka lea ahte bargiin leat iešguđetlágan ovttastuvvon oahput, dutkangelbbolašvuohta ja bargohárjáneapmi sihke skuvllas ja/dahje mánáidgárddis.

Dutkan-ja ovddidanbargguide searvama bokte čohkke Statped máhtolašvuođa iešguđetlágan earenoamášpedagogalaš birrasiidda. Dan oktavuođas lea Statped earenoamáš dilis go lea dutkan-ja ovddidanbarggu ja praksisa čanastat.Dasa lassin lea Statpedas alla gelbbolašvuohta oahpponeavvuid ja teknologiija ovddideamis, ja gaskkusteamis ja gulahallamis.

Statped bargá máŋggafágalaččat. Dat mearkkaša ahte fágabirrasiid gaskkas lea lagas ovttasbargu. Statped ovddasvástádus lea sihkkarastit njunušgelbbolašvuođa fágasurggiin

  • bealjehis-ja čalmmehisvuohta / ovttastuvvon oaidnin- gullanváttut
  • bohciidan vuoiŋŋašvihki
  • gullu
  • seagáš oahppanváttut
  • giella ja hupman
  • oaidnu

Statped sáhttá, dain fágasurggiin mat leat Statpedas, veahkehit suohkaniid ja fylkkasuohkaniid earenoamášpedagogalaš heivehanbargguiguin mánáide ja nuoraide geain lea minoritehtaduogáš. Dat leat mánát ja nuorat geain lea eará kultur-ja gielladuogáš go dáru dahje sámi mánáin ja nuorain.

Statped bargá maid eará vejolaš ja dievasmahtti gulahallamiin (alternativ og supplerende kommunikasjon (ASK)). Dat fátmmasta gulahallanvugiid mat dorjot dábálaš hupmama dahje bohtet dan sadjái, ja lea dakkár olbmuid váste geain lea unnit dahje váilevaš vejolašvuohta ovdanbuktit hupmamiin. Vuoigatvuohta oažžut dákkár ASK fálaldaga, lea nannejuvvon oahpahuslága § 2-16 ja § 3-13. Bagadallan mii guoská ASK fálaldahkii, lea oassi Statped fálaldagain, iešguđetge fágasurggiin mat Statpedas leat.

Bealjehis- ja čalmmehisvuohta/ ovttastuvvon oaidnin-ja gullanváttut

Statped fállá njunušgelbbolašvuođa fágasurggiin bealjehis- čalmmehisvuohta/ovttastuvvon oaidnin-ja gullanváttut. Bealjehis- ja čalmmehisvuohta lea spesifihkka doaibmanhehttehus mii mearkkaša dan ahte leat duođalaš dásis ovttastuvvon oaidnin-ja gullanvigit.Dat gáržžida olbmo doaibmanvejolašvuođaid ja hehtte ollislaš searvama servodahkii nu ollu ahte servodat ferte ásahit heivehuvvon bálvalusaid doarjjan.

Bealjehis-ja čalmmehisvuohta mielddisbuktá stuora hástalusaid gulahallama, diehtojođu ja friddja lihkadeami dáfus. Go leat ovttastuvvon oaidnin-ja gullanváttut, de dat mielddisbuktet eará ja eanet máŋggadáfot hástalusaid oahpaheamis, go de jus leat váttut dušše muhtun eaŋkil áiconávccain. Olbmuin geain leat ovttastuvvon váttut mat gusket áiconávccaide, sáhttá leat báhcán veaháš oaidnu dahje veaháš gullu, dahje veaháš goappásge diein áiconávccain. Go leat ovttastuvvon váttut, de lea unnit vejolašvuohta geavahit guđege eaŋkil áiconávcca sierra. Fágasuorggis lea lagas ovttasbargu dearvvašvuođasurggiin ja lea oassi Našuvnnalaš bealjehis-ja čalmmehisvuođa gelbbolašvuođabálvalusas.

Earenoamáš bálvalusat

Identifiseremis veahkkin:
Bealjehis-čalmmehisvuođa identifiseremis čađahuvvojit funkšunála čielggadeamit ovttas eará fágaásahusaiguin. Dan barggu vuođul ráhkaduvvo raporta mii biddjojuvvo ovdan Našuvnnalaš fágaidgaskasaš joavkku gieđahallamii, mii bidjá diagnosa ja identifisere bealjehis-ja čalmmehisvuođa, Helse Sør-Øst (Oslo Universitehtabuohcciviessu).

Dakkaviđe
lea fálaldat mas álggahuvvojit diehtojuohkinságastallamat dan máná váhnemiiguin ja ovddasteddjiiguin geas aitto leat fuobmán bealjehis-ja čalmmehisvuođa vigi/ovttastuvvon áicovigiid.

Ollesáiggeoahpahus.
Skådalen skuvla bealjehis-ja čalmmehis mánáide fállá oahpu vuođđo-ja joatkkaskuvlaohppiide geain riegádeamis juo lea leamaš bealjehis- čalmmehisvuohta. Skuvla lea Oslos. Geahča muđui oppalaš čilgehusa «Makkár bálvalusaid fállá Statped?» oasis .

Bohciidan vuoiŋŋašvihki

Statped fállá njunušgelbbolašvuođa bohciidan vuoiŋŋašvigi oktavuođas. Bohciidan vuoiŋŋašvihki lea vihki vuoiŋŋamaččain maid mánná fáhkka sáhttá oažžut go vuos lea dábálaččat ovdánan muhtun áiggi, dábálaččat dat sáhttá dáhpáhuvvat go mánná lea birrasii jagi boaris.

Bohciidan vuoiŋŋašvihki váikkuha máná ovdáneapmái ja šaddamii. Danin lea ge dárbbašlaš ipmirdit vuoiŋŋašvigi ja máná doaibmama oktiigullevašvuođa oahppanbirrasa dilálašvuođain. Bohciidan vuoiŋŋašvigi čuovvumuš sáhttá čielgaseappot boahtit ovdan dađi mielde go oahpahusa gáibádusat šaddet váddáseappot.

Leat iešguđetlágan sivat dasa manne olmmoš sáhttá oažžut vuoiŋŋašvigiid. Mii earuhit gaskal traumáhtalaš ja ii-traumáhtalaš vigiid:

Traumáhtalaš vuoiŋŋašvihki boahtá go juoga olggobealde váikkuha oaivái, nugo časkin dahje nordadeapmi. Dábáleamos sivat dasa leat johtolatlihkuhisvuođat, astoáiggelihkuhisvuođat dahje bargolihkuhisvuođat. Rávisolbmuid vigit bohtet dávjá johtolatlihkuhisvuođaid geažil, ja mánáid vigit bohtet earenoamážit lihkuhisvuođain mat dáhpáhuvvet go gahččá, dahje falástallama ja astoáiggedoaimmaid oktavuođas.

Ii-traumáhtalaš vuoiŋŋašvihki sáhttá boahtit buozanvuođas vuoigŋašiin dahje olggobeale vuoigŋašiid. Vuoiŋŋašbuozanvuođat sáhttet leat ovdamearkkadihte šattalmas vuoigŋašis,vuoiŋŋašcuozzasiejahas dahje vuoiŋŋaščaskkástat/gáldnanvihki. Ii-traumáhtalaš vuoiŋŋašvihki sáhttá maid boahtit dakkár dilis go vuoiŋŋaš ii oaččo doarvái oksygena danin go váibmu bisána, go lea hávkamin dahje goasii heavvaneamen.

Danin go dát vigit leat váddásat ja máŋggabealagat, de árvvoštallá Statped ohcamušaid mat gusket bohciidan vuoiŋŋašvihkái máŋggafágalaš geahččanguovllus.

Earenoamáš bálvalusat

Dakkaviđe
Mearkkaša ahte Statped, dávjá ovttas dearvvašvuođasurggiin, boahtá veahkkin earenoamášpedagogalaš rávvengelbbolašvuođain nu fargga go vejolaš maŋŋá go vihki lea šaddan.

Geahča muđui oppalaš čilgehusa «Makkár bálvalusaid fállá Statped?» oasis .

Gullu

Statped njunušgelbbolašvuohta audiopedagogalaš fágasuorggis galgá váikkuhit dasa ahte mánát, nuorat ja rávisolbmot geain leat gullanváttisvuođat, ožžot buori gielalaš ja fágalaš ovdáneami. Gullosuorgi fátmmasta viiddis bálvalusaid geavaheddjiide geain leat buot dásis ja buot lágan gullanváttisvuođat, ja maiddái gažaldagaid ja bálvalusaid mat gusket bimodála guovttegielat oahpaheapmái (mearkagiella).

Earenoamáš bálvalusat

Dakkaviđe bálvalus mas fállat ságastallamiid nu jođánit go vejolaš daid mánáid ovddasteddjiiguin geain aitto leat fuobmán gullanváttuid. Ulbmilin lea diehtojuohkin/bagadallan mii heive váhnemiid dárbbuide. Statped gaskkusta ovttas dearvvašvuođaásahusaiguin ja suohkaniiguin dieđuid gullanváttot mánáid dárbbuid birra, ja dan birra makkár bagadallan-, kursa ja oahpahusfálaldagat leat gávdnan láhkai.

Buorre álgu lea kursafálaldat váhnemiidda geain leat mánát gaskal 0-3 jagi main aitto leat fuobmán gullanváttuid. Kursa sisttisdoallá iešguđetlágan fáttáid mat gusket hejotgullamii ja gulahallamii, ovdamearkkadihte doaimmat mat ovddidit guldaleami ja hupmangiela ja giehtagiela oahpaheami.

Oainne mu giela lea oahppofálaldat mearkagielas váhnemiidda geain leat mánát geain leat gullanhehttehusat dahje mánát geat juogaman eará sivas gullet hejot ja geavahit giehtagiela gulahallamis. Oahpahus lea juogaduvvon modulaide ja fálaldat addojuvvo dassážii mánná lea 16 jagi.

Gula mu giela lea bagadallanprográmma váhnemiidda geain leat ovdaskuvlaagis mánát geain leat gullanhehttehusat, geat hálidit eanet máhtu dan birra movt sii sáhttet movttiidahttet hupman-gielalaš ovdáneapmái. Bagadallan lea juogaduvvon modulaide ja fálaldat addojuvvo njeallje jagi.

Dárogiella giehtagielain lea kursafálaldat váhnemiidda geain leat mánát gaskal 0 -6 jagi geain leat gullanhehttehusat, ja sin fierpmádaga fágaolbmuide. Kursa válddahallá dan movt sáhttet nannet ovttasdoaimma, gulahallama ja giellaovdáneami dakko bokte ahte giehtagielain visualisere hupmangiela.

Individuála váhnenbagadallan lea bagadallan váhnemiidda geain leat mánát geain lea CI dahje gullanapparáhtta, ja sisttisdoallá dieđuid guldalangálggaid ja hupmangiela ovddideami birra. Bagadallan lea čadnojuvvon praktihkalaš ja teknihkalaš čovdosiidda mánáide geain leat gullanváttut ja sáhttá fállojuvvot kurssa sajis dahje lassin dasa.

Individuála váhnenbagadallan giehtagielas fállojuvvo váhnemiidda geain leat mánát geain leat gullanváttut ja bagadallama ulbmil lea váikkuhit ovddidit máná mearkagiellagálggaid. Bagadallan čalmmustahttá vuđolaš gulahallangálggaid ja doabaásaheami ja fállojuvvo lassin gurssiide mat juo leat gávdnanláhkai.

Ohppiidkursa lea kursafálaldat ohppiide geain leat gullanváttisvuođat. Ulbmil gurssiiguin lea váikkuhit buori identitehtaovdáneami ja nannet dihtomielalašvuođa ja máhtu iežas gullanváttisvuođaid birra. Oktanaga dainna sáhttá fállat kurssa váhnemiidda ja pedagogalaš bargiide.

Ollesáiggeoahpahus. Statped fállá ollesáiggeoahpahusa giehtagielas vuođđoskuvlaohppiide. Skuvlla namma lea A.C. Møller ja dat lea Troandimis. Skuvlasaji ohcanskovvi

Oasseáiggeoahpahus giehtagiela geavaheddjiide. Statped fállá gitta 12 vahkkosaš oasseáiggeoahpahusa jagis muhtun giehtagielat birrasis. Oasseáiggeoahpahus lea earalágan oahpahandilálašvuohta mii ásahuvvo suohkana eaŋkilmearrádus vuođul, ja oahppi ássanskuvlla ja Statped individuála šiehtadusa vuođul. Skuvlasaji ohcanskovvi.

Geahča muđui oppalaš čilgehusa «Makkár bálvalusaid fállá Statped?» oasis .

Ovttastuvvon oahppanváttisvuođat

Dat mii lea oktasaš dakkár geavaheddjiidjoavkkuin main leat ovttastuvvon oahppanváttisvuođat, lea ahte dat gáibidit viidábut heivehuvvon stoahkan-ja ovttasdoaibmandilálašvuođaid, oahpahusa ja oahppanbirrasa, vai olahit rievttes heivehuvvon oahpaheami.Go máŋga váttisvuođa ovdanbohtet oktanaga, de dat dagaha čuolbmas ja ovttastuvvon oahppanváttuid.

Statped fállá njunušgelbbolašvuođa viiddis ja máŋggasuorggat oahppanváttisvuođain, vuosttažettiin de go diet leat ovttastuvvon váttut mat hehttejit oahppama ja ovdáneami. Gávdnojit ollu iešguđetlágan organiseremii ja/dahje birrasii čadnon dilálašvuođat mat doibmet dego caggin oahppamii ja ovdáneapmái. Eai leat iešalddis diagnosat, muhto vuosttažin ja ovddemusat doaibmanhehttehusa dássi, váttisvuođagova máŋggadáfotvuohta ja váilevaš dahje duhtameahttun responsa earenoamášpedagogalaš doaimmaide, mat kvalifiserejit veahki Statpedas.

Statped fállá bálvalusaid mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide čuovvovaš surggiin:

  • earenoamáš čuolbmás máŋggadáfot matematihkkaváttisvuođat
  • giella- ja gulahallanváttisvuođat (dasa gullá maid eará vejolaš ja dievasmahtti gulahallan, ASK)
  • oppalaš oahppanváttisvuođat ovttastuvvon eará liigeváttuiguin
  • geahppasit gitta muttolaš ovdánanhehttehus ovttastuvvon eará lassiváttuiguin
  • oahppanváttisvuođat ovttas unnitlogugielalaš duogážiin
  • multidoaibmanhehttehus ja/dahje duođalaš gitta lossa ovdánanhehttehus
  • non- verbála oahppanváttisvuođat ja viiddis autismaheađuštusat
  • nevrobiologalaš oahppan-/láhttenváttisvuođat (nugo ADHD, Tourettes syndrom ja sullasaš váttut)
  • sosiála ja dovdduide čuohcci váttut mat leat earenoamáš váddásat

Earenoamáš bálvalusat

Statped bálvalusat dán fágasuorggis galget dađistaga eanet fállojuvvot vuogádatvuđot bálvalussan, doarjjan ja bagadeapmin suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda.

Statped bálvalusat guoskkahallet maid bálvalusaid maid Habiliterenbálvalus ja mánáid-ja nuoraidpsykiatriija fállá. Statped veahkkedoaimmat ovttasbarggus mii vejolaččat sáhttá ásahuvvot dieid ásahusaiguin, leat earenoamášpedagogalaš suorggis.

Geahča muđui oppalaš čilgehusa «Makkár bálvalusaid fállá Statped?» oasis .

Giella ja hupman

Statped fállá njunušgelbbolašvuođa giella-ja hupmanváttut suorggis. Giella- ja hupmanváttuide sáhttet leat iešguđetlágan sivat. Dat sáhttet viidodaga dáfus leat iešguđetláganat ja sáhttet máŋgga láhkai boahtit ovdan.

Dat sáhttet leat čadnon dasa makkár návccat leat ovdanbuktit gielalaččat ja/dahje giela ipmirdannávccaide.

Giella- ja hupmanváttisvuođat sáhttet čuovvut viidát fátmmasteaddji doaibmanheađuštusa dahje leat okta oassi das.

Giella- ja hupmanváttisvuođat sáhttet leat juo riegádeamis, dahje sáhttet boahtit buozanvuođas dahje bohciidan vuoiŋŋašvigis.

Statped fállá bálvalusaid mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide dáin surggiin:

  • afasiija, giella-/hupmanváddu mii čuovvu bohciidan vuoiŋŋašvigi, mii lea boahtán buozanvuođa dahje traumáhtalaš oaivelápmašuvvama geažil
  • dysleksiija (spesifihkka lohkan- ja čállinváttisvuođat) ovttastuvvon eará giellaváttuiguin.
  • máŋggagielatvuohta/unnitlogugiella ja giellaváttisvuođat
  • bavssa-,oalul-ja guopmespálta
  • jietnaváttut, maiddái dat mat čuvvot giegiroperašuvnna (laryngektomiija) ja njálbmeguovnnji operašuvnna
  • spesifihkka giellaváttut, ovdánanváddu mii mielddisbuktá váttisvuođaid giellaáddejumiin ja/dahje gielabuvttademiin, ja maid ii sáhte eará oahpes fáktoriiguin čilget
  • njuovžilit hupmanváttut nugo gahkkin ja/dahje heaittekeahtes hupman

Earenoamáš bálvalusat

Dakkaviđe leat diehtojuohkinságastallamat váhnemiiguin geat leat ožžon máná mas lea bavssa-, oalul- ja guopmespálta. Dakkaviđe sáhttet maid leat diehtojuohkinságastallamat ja bagadeapmi pasieanttaide laryngektomiija (giegiroperašuvnna) dahje njálbmeguovnnji operašuvnna oktavuođas.

Geahča muđui oppalaš čilgehusa «Makkár bálvalusaid fállá Statped?» oasis .

Oaidnu

Statped fállá njunušgelbbolašvuođa oaidnopedagogalaš fágasuorggis. Dat galgá leat veahkkin suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda nu ahte mánát, nuorat ja rávisolbmot geain lea oaidninheađuštus ožžot ovdánan-ja oahppaneavttuid mat leat ovttadássásaččat eará olbmuid eavttuiguin.

Oaidninheađuštus siskkilda iešguđetlágan oaidninváttisvuođaid, muttolaš hedjonan oainnu rájes gitta čalmmehisvuođa dássái. Namahus sisttisdoallá maid visuála dulkonváttisvuođaid. Muhtumiin leat oaidninváttut ja dasa lassin vel eará doaibmanheađuštusat.

Oaidninheađuštus sáhttá mielddisbuktit ahte šaddá stuora heivehandárbu ja dárbu oaidnopedagogalaš čuovvoleapmái, nugo čuokkisčállima oahppan, mobilitehta ja teknihkalaš veahkkeneavvuid geavaheapmi.

Earenoamáš bálvalusat

Dakkaviđe bálvalus fállojuvvo go aitto leat fuobmán duođalaš oaidninhehttehusa dahje čalmmehisvuođa mánáin, nuorain ja rávisolbmuin. Bálvalus sáhttá leat diehtojuohkinságastallamat, čielggadeapmi ja ráđđeaddin, ja sáhttá fállojuvvot geavaheaddjái ja fuolahusolbmuide.

Oaidninfunkšuvnna čielggadeapmi sisttisdoallá kártema ja áicama iešguđetlágan doaimmain ja máŋggalágan oaidnineavttuid oktavuođas. Čielggadeapmi buktá ovdan makkár láhčindoaimmaide,veahkkeneavvuide ja pedagogalaš doaibmaásahemiide lea dárbu.

Doaibmaásaheamit sáhttet maid sisttisdoallat rávvagiid mat gusket dasa makkár lohkangaskaávdnasa galggašii válljet.

Váhnen-ja-mánná kursa fállojuvvo váhnemiidda geain leat smávva mánát geain lea heajosoaidnu dahje geat leat čalmmeheamit. Áššáiguoskevaš fáttát sáhttet leat ovttasdoaibman ja gulahallan, veahkkeneavvut, mobilitehta ja ruovttu-ja stoahkanbirrasa láhčin. Kurssat sáhttet siskkildit čielggadeami ja áicama.

Skuvlii ráhkkanahtti kurssat fállojuvvojit váhnemiidda ja sin hejot oaidni mánáide geat galget álgit skuvlii.

Ohppiidkursa fállojuvvo vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa ohppiide. Kurssat čalmmustahttet dan ahte oahppat geavahit buhtadangálggaid ja teknihkaid ja muhtun fáttáid válljejuvvon skuvlafágain. Buohtalaga dáinna sáhttá fállat kurssa váhnemiidda ja pedagogalaš bargiide.

Kursa rávisolbmuide fállojuvvo olbmuide geaid oaidninváttut čađat hedjonit, geain leat ođđa oaidninheađuštusat ja earáide geain leat oaidninváttut ja geain oahpahuslága vuođul leat rievttit. Lea maid kursafálaldat olbmuide geavaheaddji fierpmádagas. Kursa PP- bálvalusa, mánáidgárddi, skuvlla ja rávisolbmuid oahpahusa bargiide. Áigeguovdilis fáttát leat buhtadangálggat, láhčin, seammaárvosašvuohta ja fátmmasteaddji oahpahus.

Báikkálaš oaidnopedagogalaš ráđđeaddin guoská mánáide, nuoraide rávisolbmuide ovdaskuvlaagis ja vuođđooahpahusas mas earenoamážit deattuhit sirdašumiid.

Geahča muđui oppalaš čilgehusa «Makkár bálvalusaid fállá Statped?» oasis .

Oahpporesurssat ja teknologiija ovddideapmi

Statped galgá leat ovddosduvdi oahpporesurssaid ja teknologiija ovddideamis earenoamášpedagogalaš suorggis. Oahpporesurssat ja ođđa digitála teknologiijat leat dehálaš reaiddut buriid oahppaneavttuid ásahanbargguin mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide. Kommersiála fállit oahpponeavvomárkanis buvttadit unnán oahppoveahkkeneavvuid smávva joavkkuide.

Teknologiija ja ođđa dieđihangaskaoamit rahpet vejolašvuođaid ráhkadit ođđa oahpporesurssaid ja oahpahanmálliid. Statped ovddida ja buvttada oahpporesurssaid mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide ge dárbbašit earenoamáš láhčima. Lea áibbas dárbu diehtit makkár oahpporesurssat gávdnojit, ja lea maid dárbu čohkket vásáhusaid ođđa teknologiija geavaheamis, vai nagoda doalahit ja ovdánahttit earenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa, ja vai sáhttá láhčit dili buori oahpaheapmái.

Go buresovdánanteknologiija geavahuvvo dihto oahppi oahpaheamis, de dat lea oassin oahppi oahpporesurssain. Diekkár teknologalaš oahpporesurssain lea stuora potensiála individuála heivehemiin ja ođđa oahppomálliid ovddideamis.

Buresovdánanteknologiijain galgá Statped bidjat teknologiija ovddideami vuogádatperspektiivii. Dat dahká vejolažžan čalmmustahttet daid rámmaeavttuid mat leat dárbbašlaččat vai sáhttá digitála oahpporesurssaid geavahit ulbmillaččat ja systemáhtalaččat.

Diekkár rámmaeavttut sáhttet leat dat ahte hukset oahpaheddjiid gelbbolašvuođa dakko bokte ahte addit sidjiide vejolašvuođa geavahit digitála biergasiid, ásahit kanálaid gos gilvet dieđuid ođđa digitála oahpporesurssaid birra ja bagadallat movt teknologiija sáhttá geavahit oahpaheamis.

Earenoamáš bálvalusat

Gilvit dieđuid ja máhtu ja veahkehit oažžut oppalašgova das makkár oahpporesurssat, bagadallanávdnasat, testen ja kártenreaiddut gávdnojit.

Buvttadit earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid, nugo čuokkisčálagirjjiid ja eará taktiila oahpponeavvuid, jietnagirjjiid, mearkasátnegirjjiid ja eará mearkagiellaávdnasiid.

Ovddidit ja buvttadit oahpporesurssaid , multifunkšunála oahpponeavvuid ja digitála oahpahanávdnasiid. Veahkkin Oahpahusdirektoráhttii heivehit geahččalemiid ja eksámenávdnasiid guluhemiide, čalmmehemiide ja ohppiide geain lea heittot oaidnu.

Gaskkusteapmi ja gulahallan

Statped galgá leat dakkár oasálaš servodagas mii oidno. Statped gulahallanbargu galgá leat veahkkin lasihit máhtu etáhta fágasurggiid ja bálvalusaid birra. Dat galgá sihkkarastit dan ahte Statped lea, sihke geavaheddjiid, ovttasbargoguimmiid ja eará oasálaččaid mielas, geain lea beroštupmi Statped bargguide ja ovddasvástádussurggiide, ovttalaš ja olámuttos etáhtta.

Statped gulahallanbarggu ulbmiljoavkkut leat stuorrát ja dain leat iešguđetlágan álginsajit. Geavaheddjiin, ovttasbargoguimmiin, skuvllaid ja mánáidgárddiid bargiin, mearrádusdahkkiin ja iešguđetlágan servodatpolitihkalaš oasálastiin leat sin vuordámušat ja diehtodárbbut. Danin galgá Statped rahčat oažžut ovdan čielga ja bures olámuttus dieđuid ja čielga giela.Statped dieđut galget gávdnot buot almmolaš gielaide Norggas.

statped.no lea Statpeda deháleamos gulahallankanála ja doppe galgá áiggis áigái gávdnat ođđaseamos ja dievasmahttojuvvon gova Statped fágasurggiin ja bálvalusain. Neahttasiiddut sáhttet leat maid diehtogáldut, maid sáhttá geavahit veahkkin go galgá gárvvistit bálvalusohcamuša. statped.no siidduin gávdno maid Stadped neahttagávpi, gos sáhttá diŋgot oahpporesurssaid maid Statped lea ovddidan ja buvttadan.

StatpedMagasinet almmuhuvvo jámma ja ulbmil lea govvidit ja ovdamearkkaiguin čájehit Statped barggu ja gelbbolašvuođa. Dat galgá maid oččodit servodatpolitihkalaš digaštallama Statped bargosurggiid birra. Lea áibbas dárbu ráhkadit oppalaš diehtojuohkinčoahkuid Statped iešguđetlágan fágasurggiid ja bálvalusaid birra, vai geavaheaddjit ja ovttasbargoguoimmit ožžot eanet dieđuid etáhta birra.

Statped dieđuin galgá leat eanemus lági mielde universála hápmi. Dieđut galget leat gávdnanláhkai iešguđet gielaide.

Statped girjerájus čohkke ja juohká dieđuid earenoamášpedagogalaš girjjálašvuođa, dutkanraporttaid, neahttabáikkiid ja diehtovuođuid birra. Statpeda gulahallankanálat galget oainnusindahkat Statpeda máhtolašvuođa-ja resurssaguovddážin, gos geavaheaddjit ja ovttasbargoguoimmit sáhttet gávdnat áššáiguoskevaš dieđuid maid lea álki geavahit.

Side 7 av 7