Til hovedinnhold

Mihttogovva 2012-2016

Ovdánahttinbargguid perspektiiva ja kulturhuksen Statpedas

Vuordámušat Statpedai, nugo lea čilgejuvvon kap. 3 Statpeda bargu, ráhkada dan formálalaš vuođu ossodaga doibmii. Diet lea vuolggasadji ráhkadit jahkásaš doaibmaplánaid, vai Statpeda olaha mihtuid mat ossodahkii leat biddjon.

Jus galgá lihkostuvvat ovdánemiin, de ii leat doarvái bargat dušše formálalaš mearrádusaid ja láidestumiid vuođul. Ođđa organiseren ja bálvalusprofiila boahtá hástalit daid Statpeda sajáiduvvan siskkáldas kultuvrraid. Okta oassi ovdánahttin- ja rievdadanbarggus bohtet muhtin perspektiivvat veahkehit dasa ahte oaidnit doaimma viidát oktavuođas. Diet šaddet buorit doarjagat siskkáldas kulturhuksemii ja go Statpeda galgá ovdánahttit iežaset bálvaluslágideaddjin.

Go galgá nagodit dán, de áigut fuomášuhttit Statpeda servodatperspektiivvas, geavaheaddjiperspektiivvas ja ahte lea okta máŋgga oasálaččas doaibmabidjoovttastusas

Statpeda servodatperspektiivvas

Statpeda doaimmas galgá leat mearkkašupmi ja rievdadit olles servodaga. Oahpahus lea okta dain mávssoleamos áđain min čálgovuogádagas. Mii galgat leat veahkkin dasa ahte mávssolaš servodatmihtut Norgga čálgostáhtas duohtandahkkojit. Min bargu dan oktavuođas lea bargat dan ala ahte oahpahus lea buorre ja lea heivehuvvon, vai ovttaskas geavaheaddji sáhttá geavahišgoahtit iežas potensiála ja čehppodaga servodaga iešguđetlágan arenain.

Statpeda geavaheddjiin leat iešguđet mihtut iežaset eallimis. Máŋgasis lea mihttu háhkat alit oahpu, ja earáin ges lea mihttu beassat bargui. Muhtimiid mihttu lea ges buoret eallinkvalitehta. Máhttit geavaheaddjijoavkkuid iešguđetlágan mihtuid birra leat dehálaččat Statpeda doibmii.

Go mis leat geahččanguovllut viidábut go min iežamet ovddasvástádussuorggis, de gáibida dat ahte mii bargat ovttas eará ásahusaiguin vai min geavaheaddjit olahit iežaset mihtuid. Stuoradiggedieđáhus 18 (6.4.2.) deattuha maid dan.

Eará riikaviidosaš vuoruhuvvon suorggit mat heivejit Statpeda doibmii, leat earret eará:

  • Eambbo fuomášupmi dasa ahte čađahit 13-jagi oahpahusa, vai unnida heaitáseami joatkkaskuvla oahpahusas (omd. Ny Giv).
  • Ráđđehusa bargostrategiija ( Bargostrategiija olbmuide geain lea heajut doaibmanákca. Mielddus Prop. 1S (2011-2012) - Stáhtabušeahtta 2012)
  • Eiseválddiid fokus profešuvdnarasttildeaddji ovttasbargui.

Lea riikaviidosaš mihttu lasihit vuođđooahpahusa čađaheami, vai unnida heaitáseami joatkkaskuvla oahpahusas. Statpeda, mii lea earenoamášpedagogalaš doarjjabálvalus, galgá leat veahkkin fállame buriid bálvalusaid, ja bargat rievttes vuogi mielde nu árrat go vejolaš. Statpeda galgá leat čielga oasálaš almmolaččat earenoamášpedagogalaš fágasuorggis.

Ráđđehusa bargostrategiija čájeha ahte lea dárbu návccaid atnit barggahišgoahtit eambbogiid vuollel 30 jagi, geain lea heajut doaibmannákca. Galgá eambbo fokus nuoraide dalle go leat sirdime oahpahusas bargui. Barggahusdássi dán joavkkus lea leamaš dássedit hui vuollin, vel de nai go lea buorre konjunktuvra leamaš. Statpeda lea oassin ráđđehusa strategiijas máŋggafágalašprofiilla bokte, buori diehtojuohkima ja buori ovttasbarggu bokte suohkaniiguin, fylkkasuohkaniiguin ja stáhtalaš bálvalusaiguin.

Stuoradiggedieđáhus nr. 134 čujuha ahte lea dárbu eambbo ollislaš ja koordinerejuvvon barggu doaimmahit rastá surggiid, bálvalusaid ja fágabirrasiid. Okta vuohki dustet dan lea eambbo ovttasbargat ámmátlaččat iešguđet surggiid gaskal. Statped galgá ráhkadit bargovugiid ja struktuvrraid maiguin sáhttá eambbo ámmátlaččat ovttasbargat rasttildit surggiid. Deattuhit álbmotdearvvašvuođa, easttadit ja árrat bargagoahtit guovddáš elemeanttaiguin ovttasdoaibmanođastusain5. Árvalus ođđa álbmotdearvvašvuođaláhkii čielggasmahttá vel eambbo maid ovttasbargu mearkkaša rastá surggiid.

Statpeda geavaheaddjiperspektiivvas

Geavaheaddjiperspektiiva mearkkaša ahte geavaheddjiid dárbu lea vuolggasadji bálvalusaid ovdánahttimis.

Statpeda geavaheaddjiperspektiiva lea vuođđuduvvon višuvdnii “Ovttadássásašvuohta ja hálddašeapmi”. Geavaheaddjit galget vásihit ahte Statpeda bálvalusat atnet árvvus ja dohkkehit sin. Statpeda galgá huksejuvvot olmmošoainnu ja vuđolaš gudnejahttimin olmmošvuoigatvuođaid ja olbmuid dásseárvui (Stuoradiggedieđáhus nr. 18 (2010−2011) Oahppan ja searvevuohta s. 8).

Oahpahusa ja barggu bokte sáhttet olbmot ovdánit, oažžut ođđa máhtu ja nannet iežaset identitehta seammás go doaibmá ovttas earáiguin. Oahppu ja bargu addet ovttaskas olbmuide eambbo fámu ja friddjavuođa válljet iežaset eallinbálgáid, ja lasiha vejolašvuođa oasálastit demokráhtalaš proseassain ja servodateallimis.

Oahpahuslága vuođđoprinsihpat (Oahpahusláhka § 1-3, Árrat návccaid geavaheapmi Fátmmastanprinsihppa lea čielggaduvvon oahpahuslágas § 1-1,dain iešguđet mearrádusain oahpahuslágas, oahpahuslága láhkaásahusas ja Máhttoloktema oahppoplánas) leat ahte fátmmastit ja árrat bidjat návccaid . Ovttadássásaš oahpahus ii leat oahpahus mii lea seammalágan, muhto oahpahus mii vuhtiiváldá ahte oahppit leat iešguđetlágánat. Oahpahus galgá fátmmastit. Fátmmastanprinsihppa mearkkaša ahte oahpahus lea buohkaide, vaikko makkár návccat ja eavttut dál ležžet.

Ulbmil fátmmastemiin lea sihkkarastit ahte eatnasat olahit oahppoplána gelbbolašvuođamihtuid, ja vai buohkaide sihkkarasto fágalaš ovdáneapmi mii lea heivehuvvon ovttaskas olbmo vejolašvuođaide ja eavttuide.

Váhnemat ja oappát/vieljat

Mánás, geas leat doaibmanávccahisvuohta dahje lea stuora seagáš oahppanváttisvuođat, dagaha váhnemiidda ja oappáide/vieljaide liige hástalusaid árgabeaivvis ja mánáidgárddis, skuvllas ja veahkkeásahusain. Máŋga váhnema vásihit ahte sin mánát eai čuovvoluvvo doarvái. Oallugat geažuhit ahte sirdin oahppogearddis leat váddásat, ja koordineren gaskal daid iešguđet ásahusaid eai doaimma nu go galget, nu ahte váhnemat ieža fertejit doaibmat koordináhtoriin. Okta mávssolaš oassi nuppástuhttimis lea buorebut heivehit váhnemiidda/ovddasteddjiide, go addet buoret oahpahusa, buorebut koordinerejit bálvalusaid ja álkibut olahit Statpedai.

Geavaheaddjiváikkuheapmi

Ovttasbargu gaskal geavaheaddjiorganisašuvnnaid lea dárbbašlaš, jus galgá duohtandahkat buori geavaheaddjiváikkuheami. Nuppástuhttináigodagas ráhkaduvvojit arenat geavaheaddjiváikkuheapmái riikaviidosaš ja guovlluid dásis. Dasa lassin šaddá heivvolaš váikkuheaddji vuogádagain, mii čatnasa dan guđa meroštallan fágasuorgái Statpeda doaimmas.

Geavaheaddji

Statpedas meroštallojit geavaheaddjin mánát, nuorat ja rávis olbmot, geain leat earenoamáš oahppodárbbut. Geavaheaddjit ožžot Statpeda bálvalusaid suohkaniid ja fylkkasuohkaniid bokte. PP-bálvalus lea lunddolaš oktavuođalađas gaskal Statpeda ja geavaheaddji. Suohkanat, fylkkasuohkanat ja eará profešuvdna bálvalusdoaimma meroštallojit ovttasbargoguoibmin ja oasálažžan doaibmabidjoovttastusas.

Statpeda – okta máŋgga oasálaččas doaibmabidjoovttastusas

Doaibmabidjoovttastus galgá čilget bargojuogu oasálaččaid gaskkas ovttaskas geavaheaddji ektui.

Bidjat geavaheaddji guovddážii mielddisbuktá ahte leat geavaheaddji dárbbut mat leat vuolggasadjin ovdánahttit bálvalusaid. Dat mielddisbuktá maid ahte Statpedas maid ferte leat máhttu geavaheaddji bálvalusaid birra maid dárbbaša eará sajiin go oahpahusas.

Statpedas leat guhkes vásáhusat dakkár ovttasdoaibmamii. Buriid ovdamearkkaid ovttasdoaibmanmodeallain ferte ohcat ja dovddusin dahkat ollislaččat organisašuvdnii. Ovttasdoaibman čielggaduvvo maid Stuoradiggedieđáhusas nr. 18.

Ovttasbargu gaskal Statpeda ja suohkaniid ja fylkasuohkaniid doaimmahuvvojit máŋgga ládje. Sivvan dasa sáhttá leat ahte suohkaniin ii leat doarvái gelbbolašvuohta vára váldit álbmoga dárbbuid. Eará sivva sáhttá leat váilevaš máhttu Statpeda bálvalusaid ektui. Danne leage mihttu Statpedas čielggadit iežas rolla earenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusain, mii lea jurddašuvvon ovttaskas olbmuide ja vuogádahkii. Praktihkalaččat mearkkaša dat ahte čielgaseappo juogadit bargguid gaskal Statpeda ja PP-bálvalusaid. Čielgasit vuogádat movt hálddašit bargguid ja šiehtadusaid suohkaniiguin, dat boahtá leat dehálaš oassin dán čielggadeapmái.

Árrat ja álkit beassat Statpeda fágasurggiid bálvalusaide sáhttá leat stuora mearkkašupmi go galgá čuovvolit ovttaskas geavaheddjiid. Áššiin maidda Statpeda fátmmasta ovdal go báikkálaš PP-bálvalus, de galget ásahusat álggahit ovttasbarggu nu jođánit go vejolaš, vai čielggada ovddasvástádusdilálašvuođa ja bargojuogu go geavaheaddji galgá čuovvolit. Ovdamearka dása sáhttá leat fálaldat váhnemiidda, geain lea mánná geas aitto leat fuobmán ahte lea heajos gullu/bealjeheapme.

Side 7 av 10