Maid galggat váldit vuhtii go kártet máŋggagielagiid?
Máŋggagielat mánáin ja ohppiin lea gelbbolašvuohta guovtti dahje eanet gielas. Dás leat váikkuhusat go galggat kártet.
Go galggat kártet leat go máŋggagielat mánás giellaváttut mat gusket ovdáneapmái (DLD), de lea mearrideaddjin ahte dus lea ipmárdus máná gielalaš vásáhusain ja duogážis. Dása galggat bidjat erenoamáš fuomášumi.
Kárte sihke eatnigiela ja dárogiela
Máŋggagielat mánáin ii leat doarvái fuobmát heajos nubbegiellamáhtu jus galgá fuomášit DLD. DLD kárten galgá vuođđuduvvot gielladáidduide buot gielain maid mánná geavaha – máná ollislaš gielalaš gelbbolašvuhtii.
Geavat máŋga iešguđetlágan diehtogáldu go kártet vuosttašgiela
Máŋggagielat mánáid vuosttašgielladáiddu kártemii leat unnán iskosat. Váhnemat leaba buorit diehtogáldut, dahje vejolaččat eatnigiellaoahpaheaddji. ALDeQ lea váhnenjearahallanskovi mii sáhttá veahkkin čohkket ávkkálaš dieđuid, earret eará máná vuosttašgiela birra.
Fuomáš ráddjehusaid go geavahat giellaiskosiid
Máŋggagielat mánáide eai leat ráhkaduvvon kártenreaiddut mat iskat dárogielmáhtu. Dat leat ráhkaduvvon ovttagielat mánáide ja dain lea ovttagielat norpmavuođđu (veardidanvuođđu). Dat addá danne ráddjejuvvon dieđuid buohtastahttit máŋggagielat mánáid, geain lea áibbas eará vásáhusduogáš, dáinna norpmain. Bohtosiid ferte baicce ipmirdit ovttaskas máná vásáhusaid ja historjjá vuođul.
Geavat iskosiid mat eai leat nu sorjavaččat gielalaš vásáhusain
Muhtin giellaiskosat (dego sátnevuorkáiskosat) leat lagas oktavuođas máná vásáhusaiguin. Ovdaskuvlaagi rájes galget kártemis danne maiddái leat mielde iskosat mat mihtidit máhtu geardduhit sániid (sátneviidodat) ja sániid main ii leat mearkkašupmi (ii-sátni). Dát leat unnit sorjavaččat gielalaš vásáhusain. Iskosat main mánná bivdojuvvo geardduhit cealkagiid (cealkkageardduheapmi) addet maiddái ávkkálaš dieđuid.
Leage várrugas go dulkot kognitiiva iskosiid
Ii oktage kognitiiva iskkus leat áibbas sorjjasmeahttun vásáhusduogážis, muhto mii ávžžuhit geavahit kognitiiva iskosiid mat eai leat čadnon dihto gillii.
Váldde vuhtii gielalaš vásáhusaid go dulkot kártenbohtosiid
Máŋggagielat mánáin ja nuorain lea stuorát variašuvdna gielalaš vásáhusain go ovttagielagiin. Go galgá ipmirdit kártenbohtosiid, de lea erenoamáš dehálaš váldit vuhtii gielalaš vásáhusaid. Lea erenoamáš dehálaš váldit vuhtii dáid čuoggáid:
- Man ollu ja movt mánná gullá iežas iešguđet gielaid ruovttus?
- Goas mánná gulai vuosttaš geardde nuppigiela ja man guhká mánná lea orron Norggas?
- Makkár lea giellabiras? Mánáidgárddis? Skuvllas? Ruovttus?
- Makkár sosioekonomalaš dilis lea mánná?
Geavat iskosiid ja bargobihtáid dynámalaččat, ja váldde mielde doaibmageahččalemiid kártenproseassas
Vai oaččut buoret ipmárdusa máná jurddašanvuogis ja makkár oahppanvejolašvuođat ja gielalaš dáiddut mánás leat, de sáhtát geavahit kártenreaidduid ja bargobihtáid dynámalaččat. Dát dahkkojuvvo dan bokte ahte don gulahalat dađistaga, fálat lávkkiid mielde doarjaga mii lea heivehuvvon mánnái ja jearat čuovvolangažaldagaid iskosiidda ja bargobihtáide.
Oassin ollislaš kártemis sáhtát ráhkadit hypotesaid daid sivaid birra manne oahppi rahčá, ja daid vuođul geahččalit doaibmabijuid. Árvvoštala ja geahččal vejolaččat ođđa doaibmabijuid ovdal go dagat konklušuvnna makkárge váttu birra.
Kárten sáhttá buktit máŋga vejolaš bohtosa
- Máná váttisvuođat sihke vuosttaš- ja nuppigielas sáhttet čujuhit giellaváttuide mat gusket ovdáneapmái (DLD).
- Máná gielalaš eahpesihkarvuohta vuosttaš- ja nuppigielas sáhttá leat čadnon váilevaš eksponeremii (viidodat ja kvalitehta) sihke vuosttaš- ja nuppigielas. Mánná unnán geavaha vuosttašgiela/eatnigiela ja/dahje son lea unnán leamaš eksponerejuvvon dárogillii.
- Mánná rahčá eará sivaid geažil go gielalaš sivaid geažil.
ALDeQ foreldreintervju ved mistanke om DLD hos flerspråklige
Foreldreintervjuskjema som kan brukes i samtale med flerspråklige barn og unges foreldre for å belyse barnets førstespråk/morsmål, språklige milepæler, aktivitetsmønstre og familiebakgrunn.
Dette kan være nyttig for deg
Språkmiljø for flerspråklige barn med DLD i barnehagen
Når et barn har DLD og samtidig skal lære flere språk, vil en bevisst og systematisk tilnærming være nødvendig for å gi tilstrekkelig …
Hvilket språk bør flerspråklige foreldre snakke med sine barn?
Det enkle svaret er at flerspråklige foreldre bør snakke det språket som de mestrer best og som det føles mest naturlig for dem å bruke.
Hvordan skille et andrespråk i utvikling fra språkforstyrrelser?
Hvorfor opplever vi at noen barn og unge med flerspråklig bakgrunn har så usikre språkferdigheter at det kan forveksles med DLD?