Jietnaváttut

Jietnaváttut čujuhit váttisvuođaide jienain mat dagahit ahte lea váttis geavahit jiena lunddolaččat ja čielgasit. Dát sáhttá leat seađasvuohta, heajos dahje eahpestabiila jietna, váttisvuohta reguleret jietnadási dahje váttisvuohta stivret jiena. Máŋgasat vásihit maiddái unohisvuođa čoddagis ja sáhttet váibat go hupmet.

Mánáid ja rávesolbmuid jietnaváttuid dábálaš mearkkat sáhttet leat seađasvuohta, jietna váibá maŋŋel go lea geavahan dan oanehis áiggi, dahje jienas gullo ahte rahčá. Jus jietna lea eahpestabiila dahje mánná moaitá unohisvuođa čoddagis, de dát sáhttet leat jietnaváttuid mearkkat. Lea dehálaš giddet fuomášumi jiena rievdamiidda, erenoamážit jus dat bistet eanet go moadde vahku.

Mánáin geain leat jietnaváttut, sáhttet leat váttisvuođat oassálastit njálmmálaš doaimmaide skuvllas, nugo ovdanbuktimiidda, joavkobargguide ja digaštallamiidda. Dát sáhttá dagahit ahte mánná dovdá iežas sirrejuvvon dahje ahte ii oktage gula su, mii sáhttá váikkuhit iešdovdui ja oahppanbohtosiidda. Mánáide geain lea váttisvuođat geavahit jiena lunddolaččat, sáhttá maid leat hástalus ovdanbuktit iežaset čielgasit ja dárkilit, mii sáhttá mielddisbuktit boasttuáddejumiid ja duššastuvvamiid.

Dasa lassin sáhttá mánná váibat go jiena geavaha guhkit áiggi dahje alla jietnadásis, ja dat sáhttá váikkuhit su áicilvuhtii ja nákcii aktiivvalaččat oassálastit oahppandiliide. Lea dehálaš ahte oahpaheaddjit ja mánáidgárdebargit leat dihtomielalaččat dáid hástalusaide ja láhčet dili oahppanbirrasii mii doarju, ovdamearkka dihte go unnidit rieja, ordnejit vejolašvuođa váldit bottu ja geavahit mikrofovnnaid dahje jietnagievrudeddjiid go lea dárbu.

Jietnaváttut sáhttet maiddái váikkuhit máná sosiála eallimii, go mánát dávjá geavahit iežaset jiena go stohket ja leat earáiguin ovttas. Mánát geain leat jietnaváttisvuođat, sáhttet dovdat iežaset olgguštuvvon dahje sis sáhttet leat váttisvuođat oassálastit oktasaš doaimmaide eará mánáiguin, mii sáhttá mielddisbuktit sierraneami dahje ahte geassáda sosiála diliin.

Mánáin geain leat jietnaváttut, sáhttet leat váttisvuođat oassálastit njálmmálaš doaimmaide luohkkálanjas. Sii sáhttet váibat go hupmet ja sii sáhttet dovdat ahte ii oktage gula sin. Dát sáhttá dagahit duššastuvvama ja vuollegis iešdovddu. Jietnaváttut sáhttet maiddái dagahit ahte lea váttis searvat joavkobargguide dahje ovdanbuktimiidda.

Jietnaváttut sáhttet dagahit ahte mánáide lea váttis gulahallat earáiguin go stohket dahje ságastallet ustibiiguin. Jus sin jietna lea seađas dahje dan lea váttis ipmirdit, de sáhttet sii garvit hupmamis dahje sii sirrejuvvojit sosiálalaččat.

Juo, olbmot geain leat duođalaš jietnaváttut, sáhttet dárbbašit váldit bottuid jiena geavaheamis, ja dát sáhttá dagahit ahte jávket barggus dahje skuvllas. Lea dehálaš ahte dáid olbmuid árgabeaivi lea bures heivehuvvon vai doarju sin.

Olbmuide geain lea sohkabealleeahpekongrueansa, sáhttá jietna leat čielga hehttehussan ovdanbuktit iežaset duohta identitehta. Ovdamearkka dihte olbmot geat háliidit eambbo nissonlaš jiena, sáhttet vásihit ahte sin jietna lea menddo roakkas, ja sii geat háliidit eambbo maskuliidna jiena, sáhttet vásihit ahte sin jietna lea menddo allat dahje čuovgat. Dássehisvuohta gaskal vásihuvvon sohkabealleidentitehta ja jiena sáhttá leat psyhkalaš noađđin.

Logopeda sáhttá rávvet go bargá jiena resonánssain, jietnadásiin, melodiijain, artikulašuvnnain, jietnakvalitehtain, vuoigŋamiin ja gulahallanhárjehallamiin. Dát sáhttá leat mearrideaddjin olbmo njálmmálaš oassálastimii ja eallinkvalitehtii.

ILO ja EILO leat vuoigŋanváttut mat erenoamážit čuhcet beallešattot nieiddaide ja nissoniidda, muhto sáhttet čuohcat vaikko geasa. ILO (Induced laryngeal obstruction) mearkkaša ahte dus lea váttisvuohta vuoigŋat sisa. EILO (Exercised induced laryngeal obstruction) lea dakkár ILO mii dáhpáhuvvá go rahčá fysalaččat, ovdamearkka dihte lášmmohallandiimmus dahje hárjehaladettiin.

Sihke ILO ja EILO sáhttet čuožžilit guovtti dásis giehkiris: Juogo dan dihte go jietnabáttit giddejuvvojit dan sadjái go rahpasit go vuoigŋá sisa, ja/dahje go jietnabáttiid bajábealde giddanišgoahtá. Goappašagat sáhttet dagahit ahte lea váddáset vuoigŋat. EILO čuožžila dávjjimusat jietnabáttiid bajábealde.

Logopeda rolla

Logopeda sáhttá veahkehit oahppi ipmirdit mii dáhpáhuvvá rupmašis, ja oahpahit buoret vuoigŋanteknihkaid go vuoiŋŋasta ja go lea aktivitehtas. Dávjá lea fokus olggosvuoigŋamis ja vuoiŋŋasteamis. Mihttomearrin lea nagodit leat aktiiva vuoigŋanváttisvuođaid haga. Logopeda bargá maiddái rupmaša, vuoiŋŋasteami ja dovdduid diđolašvuođain ja movt dát čatnasit iešguđet dilálašvuođaide (hárjehallan, skuvla, ruoktu). Oahpaheaddjit, hárjeheaddjit ja váhnemat berrejit oažžut dieđuid heiveheami birra skuvllas ja astoáiggis. Ovttasbargu eará fágaolbmuiguin sáhttá leat dehálaš. Statped bagada logopedaid ja eará fágaolbmuid geat barget ILO:in ja EILO:in.