Endre språk SEEE

Doabaoahppan go oahppit leat guovttegielagat

Romsa lea okta dain suohkaniin Finnmárkku olggobealde gos leat eanemus sámegielat oahppit. Sis šattai dađi mielde dárbu loktet gelbbolašvuođa doabaoahppama olis ja nu šattai Statped áibbas dárbbašlaš ovttasbargoguoibmi.

Samisk elev på pult med samisk flagg

Báhpajávrri skuvllas Romssas lea ovtta njealjádis oasis ohppiin sámegiella váldogiellan. Sii leat guovttegielat oahppit geain lea riekti sámegieloahpahussii. Muhtun kárteniskkademiid maŋŋel ipmirdedje ahte doabaipmárdus lea dehálaš eaktu oahppamii.

Samisk klasse ved Prestvannet skole

– Min ohppiin leat guovttit fágadoahpagat – dárogillii ja sámegillii. Dat sáhttá leat hástaleaddji. Sámi oahppit Romssas ellet birrasis gos sámegiella ii leat nu oidnosis beaivválaččat, muitaleaba Báhpajávrri skuvlla oahpaheaddji Anja Sofie Hansen ja fágajođiheaddji Marit Berit J. Eira.

Dan dihte dárbbašit sii liige doarjaga giela ja doahpagiid dáfus.

Bilde av lærer Anja Sofe Hansen som skriver samisk på tavla
– Mii háliidit ahte ohppiin čađaáiggi galget leat nu buorit eavttut go oba vejolaš ge oahppat ja ovdánit. Dutkan čájeha maid ahte doabaipmárdusas lea stuora mearkkašupmi oahppamii, dadjá oahpaheaddji Anja Sofie Hansen.

Soai vásiheaba ahte sámegillii gávdnojit unnán oahppogirjjit ja fágagirjjit ja ahte dan dihte lea erenoamáš dehálaš leat dihtomielalaš fágagiela ja oktasaš doabaipmárdusa ektui. Maŋŋel go leaba ságastallan PPT:in, de leaba ovttaoaivilis ahte ferte loktet oahpaheddjiid gelbbolašvuođa. Soai háliideaba veahkkin nannet oahppanjoksosiid ja ipmárdusa buot fágain mat sámi ohppiin leat.

Mearrideaddji systemadoarjja Statpedas

PP-ráđđeaddi, Karen Margrethe Bakke, lea Báhpajávrri skuvlla oktavuođa¬olmmoš. SEAD lei lunddolaš báiki gos jearrat doarjaga go resursa¬joavko¬čoahkkimis bođii ovdán dárbu nannet doabaoahpaheami.

PP-rådgiver Karen Margrethe Bakke
– Jeg har fra før svært god erfaring fra samarbeid med SEAD. De har god kompetanse på det vi trenger støtte til, sier PP-rådgiver Karen Margrethe Bakke.

– Mus lea ovdalaččas hui buorre ovttasbargovásáhus Statpeda sámi ossodagain SEAD. Sis lea buorre gelbbolašvuohta das masa mii dárbbašit doarjaga. PPT:i lea mearrideaddji dat ahte sáhttit ohcat doarjaga dákkár birrasis mas lea dát erenoamáš spesiálapedagogalaš gelbbolašvuohta sihke sámegielat ja kultuvrralaš oktavuođas, dadjá PP-ráđđeaddi.

Son oaivvilda ahte lea dehálaš váldit atnui eatnigiela doarjjan eará gielaid ektui. Eatnigillii olmmoš dávjá ipmirda sihke čiekŋaleappot ja viidábut go amasgillii. Servodatperspektiivvas lea dehálaš nannet sámi giela ja kultuvrra. Sámegiella lea UNESCO áitojuvvon gielaid -listtus ja de lea erenoamáš dehálaš láhčit diliid buori giellaovdáneapmái guovddáš sámi giellahálddašanguovlluid olggobealde.

– Statpedas lea maid buorre bajilgovva oahpponeavvuin sámegillii. Dat lea maid hui ávkkálaš, muitala PP-ráđđeaddi.

Samisk språklige lærere ved Prestevannet skole i Tromsø
– Midjiide lei áibbas mearrideaddji oažžut dán doarjaga Statpedas. PPT:s ii leat dát gelbbolašvuohta ja mii leat de áibbas gitta das ahte gávdno stáhtalaš gelbbolašvuođabiras masa sáhttit dorvvastit, muitala Báhpajávrri skuvlla fágajođiheaddji Marit Berit J. Eira (gurut bealde govas ovttas sámegielat oahpaheddjiiguin).

Sii leat hirbmat duhtavaččat dan veahki ovddas maid leat ožžon ja leat dál iežaset mielas buorebut ráhkkanan. Sii atnet dan maid leat oahppan aktiivvalaččat ja dovdet ahte systemabarggus lea ávki ohppiide.

Sin mielas galggašedje gal buvttaduvvot eanet kártenávdnasat, oahpaheaddjebagadusat ja oahpponeavvut sámegillii. Gávdnojit veaháš oahppodahkosat sámegillii, muhto dat leat boarásnuvvan Máhttoloktema oahppoplánaráhkkanusa (LK20) ektui. Dainna lágiin šaddá hui olu juohke ovttaskas oahpaheaddji duohkai heivehit daid, oaivvildit sii.

Riekti atnit iežas «váibmogiela»

Rådgivere i Statped, Lone Merete Nergård Boine og Marit Inger Pulk.
Ráđđeaddit Lone Merete Nergård Boine ja Marit Inger Pulk leaba leamašan guovddážis dan systemabarggus mii lea čađahuvvon Romssas.

– Sámi birrasat leat nu unnit ja hearkkit. Lea dehálaš ahte mii sáhttit veahkehit ja doarjut sin dáid dihto surggiin. Sámi mánáin lea riekti beassat atnit iežaset «váibmogiela», kártejuvvot iežaset eatnigillii ja gelbbolaš oahpaheddjiide. Beassat atnit iežas giela ja oažžut oahpahusa iežas gillii addá njuolgut buoret ipmárdusa. Vuohki man mielde mii bargat lea dutkojuvvon ja čájehuvvon ahte lea ávkkálaš ohppiide guđet rahčet oahppamiin, muitaleaba ráđđeaddiguovttos.

Sámegiella lea kásusgiella mas lea earálágan syntáksa ja cealkkahuksehus go dárogielas. Sii leat válljen kulturspesifihkka doahpagiid maid sámi oahppit dovdet. Jus oahppit ovdamearkka dihte barget jahkeáigodagaiguin, de eai leat sámegillii njeallje, muhto gávcci jahkeáigodaga. De lea dehálaš ahte oahppit ohppet daid sámi doahpagiid.

Webinárat ja geavatlaš lahkoneapmi

Statped lei ovdalaččas veahkehan oalle olu ovttaskasáššiiguin. Sii álggahedje systemabarggu webináraráidduin mas biddjojuvvui doabaoahppama teoriija vuođđun. Dasto čađahedje fysalaš oahpahusa oahpaheddjiiguin fárrolagaid. Das sii čiekŋudedje fáttáide nu go guovttegielatvuhtii, giellaváttisvuođaide oahppama dáfus, oahpponeavvuide ja nu ain.

Sii válljejedje geavatlaš lahkoneami mas oahpaheaddji dilálašvuohta lei vuolggasadjin. Das deattuhedje dan ahte iskat ja geahččalit reaidduid. Metoda mii adnui lea huksehuvvon Bloom & Lahey giellamodealla mielde, sisdoalu, hámi ja geavahusa mielde. Sii vásihedje stuora áŋgirvuođa.

– Dá leat oahpaheaddjit geat duođai beroštit sámivuođas ja iežaset ohppiin. Sii oidnet dárbbu loktet gelbbolašvuođa doabaoahppama olis. Mii leat maid áidna biras mii ráhkada oahpponeavvuid ja kártenávdnasiid, ja mis lea buorre bajilgovva maid sáhtášeimmet juohkit, čilgeba ráđđeaddit.

– Statpedas lea erenoamáš ovddasvástádus dán suorggis. SEAD galgá bargat viidábut go maid Statped muđui dahká, muhto seammás maid daid váttes áššiiguin. Mii sáhttit dakko veahkehit gokko PP-bálvalusas váilu gelbbolašvuohta sámegielas, čilgeba ráđđeaddiguovttos.

– Der PPT mangler kompetanse på samisk språk, kan vi gå inn og bistå, forklarer de to rådgiverne.

Dá leat Statped-ráđđeaddiid cavgileamit go galgá bargat guovttegielatvuođain:

  • Álgge árrat jo bargat strukturerejuvvon doabaoahppamiin.
  • Ane vuolggasaji das maid mánát/oahppit máhttet ovdalaččas.
  • Árvvoštala makkár doahpagat leat áigeguovdilat iešguđetge agiide.
  • Oahpat mánáid/ohppiid iešguđetlágan lahkonemiid bokte doahpagii.
  • Sihkkaraste ahte buot mánát/oahppit oassálastet ja leat gielalaččat aktiivvat.
  • Ane doahpaga nu olu go vejolaš, iešguđetge lágan oktavuođain.
  • Váldde ruovttu maid mielde doababargui.