Fuomášumi ja láhttema reguleren
Mánát dahje oahppit geat leat mášoheamit, vánddardit birra dahje eai oassálastte mánáidgárdái dahje skuvlii, sáhttet rahčat eksekutiiva funkšuvnnaiguin.
Eksekutiiva funkšuvnnat leat vuoiŋŋamaččaid funkšuvnnat mat stivrejit bargomuittu, iešregulerema, fuomášumi- ja láhttenstivrema vai olaha guhkesáiggi mihtuid. Daid gaskkas leat návccat nugo
- plánet ja álggahit barggu
- stivret ja rievdadit strategiija, láhttema dahje oainnuid
- konsentreret ja geavahit bargomuittu ja sirdit oanehisáiggemuitui
- stivret impulssaid
- dovdat stimuliid ja vástidit dáhpáhusaide dahje ságastallamii
Eksekutiiva váttut čuvvot mánáid ja ohppiid olles eallima. Danne lea mihttomearrin láhčit dili áiggi badjel doaibmabijuiguin mat dorjot, hárjehit dahje hárjehit buhtadit, muhto ii danin vai beassá eret váttuin. Rávesolbmuid doarjja lea dehálaš.
Árra agis sáhttá leat váttis diehtit leat go eksekutiiva váttut vai eará váttut, muhto lea dehálaš láhčit dili ja fállat mánáide dahje ohppiide dan doarjaga maid dárbbašit, áinnas nu árrat go vejolaš, ja olles skuvlamannolaga.
Pedagogalaš váikkuhusat
Gálggat mat sáhttet doarjut máná dahje oahppi geas leat eksekutiiva váttut, sáhttet leat
- ovdánahttit siskkáldas giela maid oahpaheaddji hárjeha ja doarju, namalassii dáiddu hupmat iežainis ja reguleret iežas, vai sáhttá plánet, čoavdit váttisvuođa dahje ovttastallat earáiguin, ja vai ovdánahttá giela ja oahppá lohkat
- oažžut praktihkalaš vásáhusaid ja ságastallat earáiguin geat diđolaččat muitalit maid sii dovdet, jurddašit ja movt čovdet váttisvuođaid
- geahččalit strategiijaid ja reaidduid mat doalahit fuomášumi ja bissehit leavttu fantasiijastohkosiin dahje rollaspealuin/jurddakárttain
Doaibmabijut
Doaibmabijut leat earret eará fágalaš ja sosiála heiveheapmi. Geavadis heiveheamis leat fokusis
- čielga plánat, bagadusat, struktuvra, bajilgovva ja einnostahttivuohta
- áigi gieđahallat vai dieđut ja visuála doarjja eai jávkka
- jeavddalaš bargu mánáidgárddi/skuvlla ja ruovttu oktavuođain ja ovttasbargguin, gos oahpaheaddji, veahkkebargi dahje váhnen ja mánná dahje oahppi ipmirdit ja leat oadjebasat nuppit nuppiide
- doarjja oahpaheaddjis, veahkkebargis dahje váhnemis gii veahkeha máná dahje oahppi reguleret dovdduid, oažžut bajilgova sosiála diliin, movttiidahttit, vuoruhit ja hárjehallat ovtta gelbbolašvuođa hávális oanehis, máŋggabealat vuorus
- válljet digitála reaidduid, nugo jurddakárttaid, plánaid, diibmosoappi ja/dahje dárkkistanlisttuid
Oahpaheaddjedoarjja lea dehálaš ja sáhttá dagahit stuora erohusa mánnái dahje oahppái. Dan maid oahpaheaddjit dahket lea áibbas dárbbašlaš mánnái dahje oahppái. Seammás lea dehálaš diehtit ahte váttisvuođat eai vealttakeahttá jávkka, vaikko dii hárjehallabehtet.
Vaikko doarjun ja hárjehallan addet buriid bohtosiid ja eanet iešheanalašvuođa muhtun suorggis, de it galgga luoitit máná dahje oahppi, muhto čuovvut mielde ja čuovvolit doppe gos lea dárbu. Doarjja dárbbašuvvo ain. Hárjehallat strategiijaid ovtta ja ovtta suorggis sáhttá buhttet rávesolbmo oktavuođa, muhto ii goassege ollásit kompenseret oahpaheaddji oktavuođa.
Ipmárdus
Geahča dán video mas vihtta ruoŧŧelaš oahppi geain leat neurodiagnosat, muitalit iežaset skuvlavázzima birra ja movt sin niehkoskuvla lea (ruoŧagillii):
Har du noen spørsmål?
Hos spør oss-tjenesten kan du drøfte og få råd i spesialpedagogiske spørsmål. Vi retter oss først og fremst mot PP-tjenesten, men du kan også ta kontakt om du jobber i barnehage eller skole. Er du foresatt, kan vi hjelpe deg med å finne fram i det spesialpedagogiske støttesystemet.
Dette kan være nyttig for deg
Rådgiving, veiledning og spesialpedagogisk kartlegging
Statped yter tjenester for barn og elever med behov for varig og omfattende tilrettelegging i barnehage og skole.
Tiltak ved ADHD
Hva kan være gode tiltak i barnehagen, skolen eller på arbeidsplassen når barnet, eleven eller den voksne har ADHD?
Hvordan skape struktur og forutsigbarhet?
Elever med autisme, ADHD og Tourettes syndrom kan ha utfordringer med planlegging, problemløsning og selvregulering.