Speallu nanne ohppiid morfologalaš diđolašvuođa, dat čájeha movt vearbbat rivdet go sojaha áiggi, logu ja persovnna mielde. Ulbmil lea nannet grammatihkalaš áddejumi ja seammás doarjut sátnevuorkká ja lohkanáddejumi ovdáneami. Skovit leat nuvttá sámi institušuvnnaide (sádde e-poastta čujuhussii post@spesialpedagog.no dalle go registreret institušuvnna). Lea jahkásaš liseansa portála geavaheapmái. Sámi erenoamášpedagogalaš doarjalus (SEAD) ja Info Vest Forlag, 2026.

Oahppit geain leat váttut čadnon gillii, nu go ovdamearkka dihte giellaváttut mat gusket ovdáneapmái (DLD) ja lohkan- ja čállinváttisvuođat, sáhttet dávjá dárbbašit eksplisihtta barggu grammatihkain. Makkár grammatihkalaš meattáhusat oahppiin leat, rievddada dan mielde guđe giela sii hállet. Sáhttá dušše speallat Sátnemeašttir spealu davvisámegillii, julevsámegillii ja máttasámegillii. Spealu lea vejolaš speallat olles luohkáin, smávva joavkkuin dahje okto.

Sámegielain leat kasusat mat speadjalasttet giela kompleaksa grammatihkalaš funkšuvnnaid. Sámegielas sojahuvvo vearba áiggi, logu, persovnna ja modusa melde. Lea dehálaš ahte oahpaheaddji oahpaha vearbasojaheami, ovdal go oahppit álggahit spealu. Oahppit oidnet man muttus sii leat spealus. Loahpas besset oahppit oaidnit galle rivttes vástádusa sii leat ožžon. Oahpaheaddjis lea vejolašvuohta oažžut dárkilis dieđuid ohppiid ovdáneamis ja bohtosiin. Lea vejolaš čađahit teastta ovdal go oahppit speallagohtet ja maŋŋel go oahppit leat speallan.

Sátnemeašttir

Sátnemeašttir lea digitála oahppaneavvu mii addá ohppiide vejolašvuođa systemáhtalaččat hárjehallat vearbasojaheami davvi-, julev- ja máttasámegillii.

Mana spellui (ordmester.spesialpedagog.no, rahpasa ođđa siiddus)

Viečča bagadusa (PDF)