Matematihkka mánájgárden

Dát doajmmagirjje galggá liehket viehkken ájttsat ja måvtåstuhttet mánájgárddebarggijt váj buorebut mánájt máhtti stimulerit åvddånahtátjit matematihkamáhtudagáv dåjmaj ja giela baktu. Ståhkam la dábálattjat mánáj iesjmiellusasj doajmma, valla ållessjattuk máhttá måvtåstuhttet ja stimulerit manáj ståhkusav. 

Sámedigge la rudálattjat prosjevtav doarjjum.  

Girjje l ájádaláduvvam mánájgárddáj, valla dåjma aj buoragit hiehpi mánájda skåvlån gudi e matematihkajn rat rijbada. 

Juohkka tiebmáj li dágádum doajmmakårtå oajvvadusáj iesjguhtiklágásj dåjmaj, ságastallamtiemáj, girje, lávllaga ja subttsasa. 

Resurssagirjje l juogedum gålmå iesjgudiklágásj tiemájda:

Hásstalusájt tjoavddet ja gielladádjadibme 

• Bæjválasj hásstalusájt tjoavddet, bagádimev tjuovvot, ságastallamij oassálasstet. 
• Gielladádjadibme le luondulasj oasse gåktu hásstalusájt tjoavddet. Máná vierttiji moallánagájt dádjadit ma matematihkkaj guosski. 

Geometralasjdádjadibme 

• Máná galggi buojkuldagájt dåbddåt ma guosski rumájlahtojda ja diehtet gåggu rubmahin da gávnnuji. 
• Åvdedit spatiála máhtukvuodav merkaj gåvåjt dålkkut, hámij ståhkat, praktihkalasj geometrijja ja mihttimvuoge. 
• Labudibme le ritma, koordinerim, motorihkka, starjja, lásjmugisvuohta, gierddisvuohta, valludahka ja siffartjállem 

Låhkodádjadibme 

• Dádjadit gåktu lågojt ávkkit. Låhkodádjadibme viertti tjanáduvvat máná praktihkalasj vásádusájda. Låhkomáhtudahka åvddån gå mánná oadtju vejulasjvuodav lågoj birra ságastallat. 

• Lågo, låhkorájdo ja låhkåm.