Movt ráhkadit struktuvrra ja einnostahttivuođa?

Ohppiin geain lea autisma, ADHD ja Tourettes syndroma, sáhttet leat hástalusat plánemiin, váttisvuođačoavdimiin ja doaimmaidmuddemiin skuvlaárgabeaivvis.

Olbmo máhttu čoavdit váttisvuođaid, plánet, čađahit bargguid ja stivret iežas láhttema, lea dehálaš go galgá birget árgabeaivvis. Dát gálggat juhkkojuvvojit dávjá guovtti váldosuorgái:

Vuosttaš lea mentála proseassaid stivrema birra, nugo dovddaipmárdusa, fuomášumi, muittu, logalaš jurddašeami, váttisvuođaid čoavdima ja giela. Nubbi suorgi lea dovdduid stivrema birra, sihke movt mii vásihit daid, movt dat váikkuhit min láhttemii ja movt rumaš reagere fysiologalaččat. Dát sáhttá ovdamearkka dihte mielddisbuktit ahte váibmoravkin, varradeaddu, deahkkegealddus ja suolbmudeapmi rievdá, erenoamážit streassadilálašvuođain.

Oinnolaš vuoliduvvon doaibmanávccat, nugo ovdamearkka dihte juvlastuolu dahje eará veahkkeneavvuid geavaheapmi, ipmirduvvojit ja heivehuvvojit dávjá jođánit. Oaidnemeahttun vuoliduvvon doaibmannávccat, nugo autisma, ADHD ja Tourettes syndroma, fas sáhttet leat váddáset fuomášit. Dát diagnosat sáhttet váikkuhit áicilvuhtii, sosiála ovttasdoaibmamii, impulssaid stivremii ja nákcii gieđahallat skuvlaárgabeaivvi. Danne lea dehálaš ahte diđolaš ja individuála lahkoneapmi sihkkarastá ahte maiddái dáin ohppiin lea struktuvra ja einnostahttivuohta sin árgabeaivvis.

Plánat

Plánat leat dehálaš reaiddut ráhkadit einnostahttivuođa ja struktuvrra skuvlaárgabeaivvis. Lea dehálaš árvvoštallat leat go plánat áddehahttit oahppái ja lea go daid álki čuovvut. Dasa lassin sáhttet iešguđetlágan visualiseren- dahje jietnadoarjagat dahkat plánaid eanet olámuttos ohppiide geain leat erenoamáš dárbbut.

Beaiveplána

Beaiveplána čájeha beaivvi fágaid dahje doaimmaid skuvllas ja mánáidgárddis. Dat sáhttá heaŋgát luohkkálanjas dahje čájehuvvot jierbmetávvalis iđđes. Muhtumat dárbbašit ahte beaiveplána lea olámuttos olles beaivvi, maiddái olggobealde luohkkálanja. Muhtumiidda berre dat maid gokčat astoáigedoaimmaid. Digitála beaiveplána dihtordulbosis dahje telefovnnas lea álki váldit mielde, ja heivehemiid sáhttá dahkat jođánit.

Eksempel på digital dagsplan
Digitála beaiveplána ovdamearka (ovdamearka dárogillii)

Bargoplána

Bargoplána veahkeha du čađahit barggu lávkkiid mielde. Dat addá bajilgova ja ráhkkaneami, juoga mii sáhttá leat dehálaš sidjiide geat eai háliidivčče bargat bargguid. Go ovddalgihtii geahčadat plána, de sáhtát oažžut čielggasvuođa das mii galgá dahkkot ja jearrat gažaldagaid jus juoga lea eahpečielggas. Dát dagaha oadjebasvuođa ja einnostahttivuođa. Bures heivehuvvon bargoplána addá doarjaga ja lasiha iešheanalašvuođa.

Movt ráhkadit bargoplána?

  • Bargoplánat sáhttet leat čálalaččat, njálmmálaččat, vuođđuduvvon govaide, filbmii dahje kombinašuvdna. Vállje málle ohppiid dárbbuid vuođul ja masa sii dárbbašit lávkkiid mielde čilgehusa.
  • Praktihkalaš barggut heivejit buorebut filbmii, ja jus barggu ortnet lea deháleamos, de heive buorebut čilget čálalaččat ja govaiguin.
  • Muhtun dáhpáhusain lea ávkkálaš ovttastahttit filbma- ja čálalaš bagadusa, go sáhttá leat buorre ahte leat lávkkiid mielde čilgehusat go čađaha barggu, lassin videodoarjagii.
  • Čilgehusat galget leat konkrehtat ja dárkilat.
  • Govat galget leat oaivilguoddit ja doarjut sisdoalu. Govat mat leat dušše čikŋan, sáhttet doaibmat áigumuša vuostá.

Ohppiide geat dárbbašit lassi doarjaga, sáhttá leat ávkkálaš oažžut plána B dahje vaikko maiddái plána C, jus vuordemeahttun hástalusat čuožžilit. Dáinna lágiin sihkkarastá ahte oahppis álo lea molssaeaktu ja geaidnu ovddosguvlui, beroškeahttá dilis.

7 guovddáš gažaldaga

Dat 7 guovddáš gažaldaga addet ohppiide einnostahttivuođa ja struktuvrra skuvlaárgabeaivvis. Dát leat:

Viečča plakáhta ja loga eanet 7 guovddáš gažaldaga birra (dárogillii)

Beassan plánaide

Plána hápmi váikkuha ollu dasa man čielggas ja olámuttos dat lea. Muhtumat háliidit digitála plána, ja earát fas dárbbašit fysalaš čáláhusa dahje visuála bajilgova mas leat govat ja symbolat.

Njálmmálaččat čilget plána sáhttá maid leat ávkkálaš. Lea dehálaš ahte oahppi searvá hámi válljemii ja ahte suinna soahpá čielga rutiinna, ovdamearkka dihte čilget gos plána lea ja makkár barggut galget dahkkot.

Mann taster på mobil

Trenger du spesialpedagogisk veiledning?

Vår spør oss-tjeneste drøfter og veileder om spesialpedagogiske utfordringer. Tjenesten er primært rettet mot PP-tjenesten, men vi tar også imot henvendelser fra barnehage, skole og andre. Vi kan veilede foreldre om det spesialpedagogiske støttesystemet.