Guktie struktuvrem jïh veanhtadihksvoetem sjugniedidh?

Learohkh mej autisme, ADHD jïh Tourettes syndrome maehtieh haestemh utnedh soejkesjidh,
dåeriesmoerh loetedh jïh jïjtjemse reguleeredh skuvlen aarkebiejjien.

Last updated: 31. March 2026 13:12

Tema:

Aajlamïrhtoe/aajlaskaara, ADHD, Autisme, Nevroevtiedimmiesturremh, Tourettes

Guktie almetje maahta dåeriesmoerh loetedh, soejkesjidh, laavenjassh tjïrrehtidh jïh jïjtse dåemiedimmiem stuvredh lea joekoen vihkele guktie satne aarkebiejjiem haalvoe. Daejtie maehtelesvoetide daamtaj göökte åejviesuerkine juaka:

Voestes suerkie lea mentaale prosessh gïehtjedidh, goh daajegoerkese, tsåatskelesvoete, mojhtese, logihkeles ussjedimmie, dåeriesmoereloeteme jïh gïele. Mubpie suerkie lea domtesh gïehtjedidh, dovne guktie mijjieh dejtie dååjrebe, guktie dah mijjen dåemiedimmiem baajnehtieh, jïh guktie kråahpe fysiologeles reageerie.

Daate maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh jarkelimmieh pulsesne, vïrretrygkesne, åedtjiesneerreme jïh beapmoesjalkeme, joekoen gosse raessesne. Daamtaj varke guarkoe jïh sjïehteladta våajnoes funksjovnegiehpiedimmieh, goh åtnoe jårremestovleste jallh jeatjah viehkievierhtieh. Men maahta geervebe ov-våajnoes funksjovnegiehpiedimmieh vueptiestidh, goh autisme, ADHD jïh Tourettes syndrome. Daah diagnovsh maehtieh gaskem jeatjah konsentrasjovnem, sosijaale ektiedahkoem jïh impulsegïehtjedimmiem baajnehtidh, jïh guktie maahta skuvlebiejjiem haalvedh. Dan åvteste vihkele voerkes jïh individuelle geatskanimmine, juktie tjirkedh aaj daah learohkh
struktuvrem jïh veanhtadihksvoetem aarkebiejjien utnieh.

Soejkesjh

Soejkesjh leah vihkeles dïrregh juktie veanhtadihksvoetem jïh struktuvrem
skuvlebiejjien sjugniedidh. Vihkele vuarjasjidh mejtie soejkesjh mïelem vedtieh learoehkasse,
jïh leah aelhkie dåeriedidh. Lissine joekehts såarhts visuellehammoedimmieh jallh
tjoejedåarjoe maehtieh soejkesjidie vielie jaksoes darjodh learoehkidie sjïere daerpiesvoetigujmie.

Biejjiesoejkesje

Biejjiesoejkesje daan biejjien faagh jallh darjomh skuvlesne jïh maanagïertesne vuesehte. Dïhte maahta klaassetjïehtjelisnie gævnjasjidh jallh jïermijestaavlesne vååjnedh gosse biejjien bïjre soptseste aereden. Naakenh daarpesjieh biejjiesoejkesje lea jaksoes abpe biejjiem, aaj klaassetjïehtjelen ålkolen. Naakenidie byöroe aaj astoeaejkien darjomh feerhmedh. Digitaale biejjiesoejkesje needtepreejresne jallh jïermijestellefovnesne lea aelhkie meatan vaeltedh, jïh desnie maahta sjïehtedimmieh darjodh varke.

Naemhtie digitaale soejkesje maahta vååjnedh

Laavenjassesoejkesje

Laavenjassesoejkesje datnem viehkehte laavenjassem tjïrrehtidh sïlleste sïllese. Dïhte bijjieguvviem jïh ryöjredimmiem vadta, naakede mij maahta vihkele årrodh dejtie mah laavenjasside kråvvadieh. Gosse soejkesjem åvtelhbodti vuartasjidh, maahta daajroem åadtjodh mij edtja dorjesovvedh, jïh gyhtjelassh gihtjedh jis naakede ij leah tjïelke. Daate jearsoesvoetem jïh veanhtadihksvoetem vadta. Hijven sjïehtedamme laavenjassesoejkesje dåarjoem vadta jïh jïjtjeraarehkevoetem lissehte.

Guktie laavenjassesoejkesjem darjodh

Laavenjassesoejkesjh maehtieh tjaaleldh, njaalmeldh, guvviejgujmie, filmine årrodh jallh kombinasjovne daejstie. Veeljh hammoem learohki daerpiesvoeti mietie, jïh mïsse sïlleste sïllese-tjïelkestimmiem daarpesjieh.
Praktihkeles laavenjassh buerebelaakan filmesne sjiehtieh, mearan desnie gusnie laavenjassen öörnege lea vihkielommes, desnie buerebe sjeahta teekstine jïh guvviejgujmie.
Muvhti veajkoej akte kombinasjovne filmeste jïh tjaaleldh bïhkedasseste sæjhta nuhteligs årrodh, dan åvteste maahta hijven årrodh sïlleste-sïllese-tjïelkestimmieh sov uvte utnedh mearan laavenjassem dorje, lissine videjovedåarjose.
Tjïelkestimmieh byöroeh tjïelke jïh veele årrodh.
Guvvieh tjuerieh mïelem utnedh jïh sisvegem dåarjodh. Guvvieh goh feegreme sijhtieh aajkoen vööste årrodh.

Learoehkidie mah lissie dåarjoem daarpesjieh, maahta nuhteligs årrodh aktem B-soejkesjem jallh dovne C-soejkesjem utnedh, jis ov-veanhtadamme haestemh jijhtieh. Naemhtie tjirkie learohke iktesth alternatijvem jïh geajnoem guhkiebasse åtna, ovjearohke tsiehkeste.

Doh 7 gyhtjelassh

Daah 7 gyhtjelassh learoehkidie åvtedaajroem jïh struktuvrem vedtieh skuvlebiejjien. Dah leah:

Maam edtjem darjodh?
Gusnie edtjem årrodh?
Mannasinie edtjem dam darjodh?
Guktie edtjem dam darjodh?
Giejnie edtjem dam darjodh?
Man guhkiem edtjem dam darjodh?
Maam edtjem mænngan darjodh?

Veedtjh plakaatem jïh lohkh vielie daej 7 gyhtjelassi bïjre (pdf)

Baahtseme soejkesjidie

Mennie hammosne soejkesje vadtasåvva muana man aelhkie lea bijjieguvviem soejkesjistie åadtjodh jïh man jaksoes soejkesje sjædta. Naakenh digitaale soejkesjem veeljieh, mearan jeatjebh fysiske soejkesjem jallh visuelle bijjieguvviem guvviejgujmie jïh symbovligujmie daarpesjieh.

Njaalmeldh soejkesjen bïjre soptsestidh maahta aaj nuhteligs årrodh. Vihkele baajedh learohkem jiehtedh magkeres hammoem satne sæjhta, jïh tjïelke rutijnen bïjre seamadidh, vuesiehtimmien gaavhtan tjïertestidh gusnie soejkesje lea, jïh mah laavenjassh mah edtjieh dorjesovvedh.

Trenger du spesialpedagogisk veiledning?

Vår spør oss-tjeneste drøfter og veileder om spesialpedagogiske utfordringer. Tjenesten er primært rettet mot PP-tjenesten, men vi tar også imot henvendelser fra barnehage, skole og andre. Vi kan veilede foreldre om det spesialpedagogiske støttesystemet.

Spør oss