Visuála doarjja mánáidgárddis
Mánáin geain lea DLD, sáhttet leat váttisvuođat ipmirdit dieđuid mat ovdanbuktojit njálmmálaččat. Lea dehálaš jurddašit movt mii sáhttit geavahit eará áiccuid buhttet daid váttisvuođaid.
Máŋga máná geain lea DLD, leat nannoseappot visuálalaččat go eará surggiin. Go mii leat kreatiivvalaččat gulahallamis, ja geavahit iežamet ja min birrasa aktiivvalaččat, de mii nannet máná vejolašvuođa ipmirdit. Visuála doarjja sáhttet leat sihke govat ja symbolat, mimihkat, čujuhanlihkastagat, mearkkat ja fysalaš dávvirat.
Visuála doarjja sáhttá leat reaidun hábmet struktuvrra ja einnostahttivuođa mánáidgárdeárgabeaivvis. Mánáide geain lea DLD, sáhttá dat maid leat doarjjan giellaovdáneapmái, sihke oahppandilálašvuođain ja gulahallamis.
Manne visuála doarjja lea dehálaš mánáide geain lea DLD
Máŋggas dáin mánáin vásihit ahte stuora mearri njálmmálaš dieđut sáhttá duššastuhttit sin, ja visuála doarjja doaibmá “faggin” dieđuide ja álkidahttá máná ipmirdit ja gieđahallat dan mii daddjojuvvo. Dat addá mánnái vejolašvuođa gieđahallat iežas leavttus.
Go geavahat visuála doarjaga mánáidgárddis, de sáhtát addit mánáide buoret eavttuid ipmirdit, gieđahallat dieđuid ja ovdanbuktit iežaset. Visuála doarjja lea danne reaidu mii galgá hábmet eanet fátmmasteaddji árgabeaivvi mas lea doarjja buot mánáide, beroškeahttá sin gielladáidduin. Mánáide geain lea DLD, doaibmá visuála doarjja dábálaččat lassin njálmmálaš gulahallamii.
Muhtun sivat manne visuála doarjja lea ávkkálaš mánáide geain lea DLD:
- Govat ja dávvirat bissot oidnosis ja addet mánáide eanet áiggi gieđahallat dieđuid iežaset leavttus
- Dat dahká sániid ja doahpagiid álkibun ipmirdit
- Dat sáhttá nannet máná iešheanalašvuođa
- Dat addá einnostahttivuođa ja čielgaset ipmárdusa ortnegis
- Dat sáhttá doarjut muitofunkšuvnna, ja veahkehit ráhkadit vuogádaga
- Dat sáhttá dahkat mánnái álkibun ovdanbuktit iežas jurdagiid, dovdduid ja dárbbuid
Struktuvra ja einnostahttivuohta
Leat máŋga vuogi movt integrerejit visuála doarjaga vai šaddá lassi struktuvra ja einnostahttivuohta mánáidgárddis. Ovdamearkkat dasa mo geavahit visuála doarjaga árgabeaivvis, sáhttet leat:
- Beaivetávval mas leat govat mat čájehit mii dáhpáhuvvá beaivvis
- Áigelinnjá mas leat govat mat čájehit guđet rávesolbmot leat barggus ja goas
- Bajilgovva das mii galgá dáhpáhuvvat iešguđet doaimmain nugo čoagganeamis dahje tuvrras, ja mii lea doarjjan doaimmaid gaskasaš sirdáseapmái
- Visualiseren movt čađahit doaimmaid rutiidnadilálašvuođain, nugo gieđaid bassat dahje gárvodit
- Govat dahje ivdnekodat mat čájehit gosa diŋggat gullet
- Diibmu sáhttá leat veahkkin čájehit man guhká doaibma bistá dahje man guhkki boddu lea
- Bajilgovva oahppodiimmuid dahje giellajoavkkuid doaimmain dahká vuoru eambbo einnostahttin
Visuála doarjja ii leat dušše ávkkálaš mánáide geain leat giellaváttut, muhto sáhttá leat veahkkin buot mánáide. Go geavaha seamma govaid ja symbolaid, de sáhttá addit buot mánáide oktasaš ipmárdusa das mii dáhpáhuvvá beaivvis. Árgabeaivvi bajilgovva dahká ahte mánát dihtet maid galget bargat ja gos galget leat, ja dat sáhttá nannet iešheanalašvuođa ja luvvet mentála kapasitehta vai besset stoahkat ja oahppat.
Giellaoahppan
Giellaoččodeapmi mánáidgárddis dáhpáhuvvá sihke eahpeformálalaš ja formálalaš oahppandiliin. Mánáin geain lea DLD, lea dávjá hedjonan bargomuitu, ja visuála doarjja sáhttá danin leat buorre vuohki veahkehit máná gávdnat ja doalahit relevánta dieđuid.
Go galgá láhčit eanet fátmmasteaddji giellaoahppama, de lea dehálaš jurddašit visuála heiveheami olles jovkui eahpeformálalaš oahppandiliin, ovdamearkka dihte fáddábarggus, čoagganeamis ja ságastallamiin. Dat sáhttet leat dávvirat mat govvidit dan man birra mii lea hupmame dahje biktasat mat nannejit girjji fáttá.
Dat sáhttet maid leat konkrehta dávvirat maid mii leat gávdnan tuvrrain; “divrrit ja bihcabáhcahat maid gávnnaimet tuvrras” lea mánnái álkit ipmirdit jus bihcabáhcahat ja divrrit leat oassin ságastallamis, juogo konkrehta hámis dahje govvan.
Mánát geain lea DLD, dárbbašit dávjá nannejuvvon giellaoahppama lassin eahpeformála oahppandiliide. Dás leat muhtun ovdamearkkat movt visuála doarjaga geavaheapmi sáhttá leat ávkkálaš go bargá giela iešguđet osiiguin.
Nannet máná sátnevuorkká lea dávjá deháleamos oassi giellabarggus. Sátnevuorkká nannen váikkuha sihke máná vejolašvuođaide searvat stoahkamii ja sosiála ovttasdoaibmamii, dat nannet ipmárdusa ja gulahallama, ja dat váikkuha maid máná oahppannávccaide. Visuála doarjja lea dehálaš reaidun dán barggus, dannego:
- Govat ja/dahje symbolat dorjot sisdoalu
- Govat ja/dahje symbolat dorjot muitofunkšuvnna, ja dahket álkibun gávdnat sáni
- Govat ja/dahje symbolat sáhttet govvidit oktavuođaid sániid gaskkas ja leat veahkkin systematiseremin sániid buori vurkema
Muitte ahte:
- Ale jáhke ahte mánná automáhtalaččat ipmirda maid govva dahje symbola mearkkaša. Symbolavuorkká ferte oahppat, seamma ládje go sátnevuorkká. Geavat danne ollu áiggi sihkkarastit ahte mánná ipmirda iešguđetlágan symbolaid.
- Variašuvdna: Mánná ii galgga dušše muitit mii gullá gosa, son galgá maiddái oažžut ipmárdusa das movt sánit leat čadnon oktii iešguđet oktavuođain ja makkár doaibma dain lea. Danne lea maiddái dehálaš varieret daid iešguđetlágan visuála vuogádagaid maid geavaha sániid oahppamis. Mánná ferte geavahit áiggi geahččat govaid ja smiehttat gosa sátni heive.
- Ovdáneapmi: Jurddaš ovdáneami oahppamis. Čujut álggos oahpes dávvirii, ovdamearkka dihte máná lávkii, ovttas symbolain. Muhtun mánáide sáhttá leat ávkkálaš geavahit gova lávkkas, ovdal go sirdá symbolaide vai mánná oažžu veahki generaliseret lávka-doahpaga ipmárdusa.
- Vuogádat: Go geavaha visuála doarjaga sátne- ja doabaoahppamis, de lea dehálaš ráhkadit vuogádagaid maid mánná dovdá ja mat leat mearkkašahtti mánnái. Visuála doarjja galgá veahkehit máná hukset buriid ortnegiid vurkemii, ja seammás čájehit ahte sátni sáhttá gullat iešguđet kategoriijaide ja ahte sánit sáhttet gullat oktii dahje govvidit iešvuođaid ja daguid.
Muhtun mánáin geain lea DLD, sáhttet leat váttisvuođat grammatihkain. Mánáidgárdeagis sáhttá dát vuhttot jus mánná maŋŋit álgá bidjat sániid oktii cealkkan. Eanet go ovttaahkásaččain, sáhttet sánit leat boasttuortnegis dahje leat boastut sojahuvvon, ja dat muhtumin ovdanbuktojuvvojit “telegrámmastiillain”. «In háliit vuolgit mánáidgárdi» sáhttá mearkkašit ahte mánná ii háliit mannat mánáidgárdái, ii háliit máhccat ruoktot mánáidgárddis, dahje áigu čohkkát mánávovnnas. Visuála doarjja lea dehálaš reaidu dán barggus, dannego:
Govat ja/dahje symbolat sáhttet leat doarjjan go hárjehallá cealkagiid maid mánná dárbbaša stoahkamis
Govat, symbolat, ivnnit dahje hámit sáhttet veahkehit máná visualiseret cealkkaosiid ja struktuvrra
Ollu mánát geain lea DLD, sáhttet dárbbašit bargat dainna ahte struktureret dan maid háliidit ovdanbuktit, ovdamearkka dihte go galget muitalit juoidá mii lea dáhpáhuvvan. Sáhttet leat mánát geat rahčet erenoamážit giela pragmáhtalaš osiin. Visuála doarjja lea dehálaš reaidu dán barggus, dannego:
- Govat mat hábmejit govvaráiddu oahpes muitalusas máná eallimis, sáhttet nannet sosiála ipmárdusa dan gielas mii geavahuvvo.
- Govat ja/dahje symbolat sáhttet veahkehit máná earuhit iešguđet aktevrraid ja osiid muitalusas; gii, gos, goas, mii dáhpáhuvai ja dovddut.
- Govat sáhttet veahkehit máná ipmirdit oktavuođaid, omd. go geavaha áigelinnjá dahje muitalusbátti masa galgá heŋget govaid vai šaddá oktilis muitalus álggu rájes gitta lohppii.
Gulahallan
Mánát geain lea DLD, dárbbašit dávjá doarjaga gulahallamis. Mii háliidat oažžut máná searvat stoahkamii ja diliide gos ovttasdoaibman ja giellaoahppan dáhpáhuvvet lunddolaččat. Seammás lea dávjá hástalussan ahte mánát geain lea DLD, rahčet beassat sisa ja bissut dákkár diliin, juste dan dihte go lea váilevaš gielladáidu. Rávesolbmuin lea danin dehálaš rolla searvat stoahkamii ja leat buorre giella- ja hupmanmodealla mánnái.
Molssaevttolaš ja lassi gulahallan (MLG) sáhttá maid leat dehálaš vai nanne máná oassálastima stoahkamii ja ságastallamiidda. Dat ii dávjá leat mánáid geain lea DLD, váldogulahallanvuohki, muhto doaibmá doarjjan hupmangiela ovdáneamis. Go mánná oažžu eanet vejolašvuođaid ovdanbuktit iežas, de dat nanne oppalaš giellagelbbolašvuođa.
Trenger du spesialpedagogisk veiledning?
Vår spør oss-tjeneste drøfter og veileder om spesialpedagogiske utfordringer. Tjenesten er primært rettet mot PP-tjenesten, men vi tar også imot henvendelser fra barnehage, skole og andre. Vi kan veilede foreldre om det spesialpedagogiske støttesystemet.
Dette kan være nyttig for deg
Hvordan støtte språklæring i lek?
Leken kan være et naturlig og engasjerende miljø for språkutvikling, da den gir barn en kontekst hvor de kan bruke og utvikle …
Visuell støtte i skolen
Visuell støtte kan være viktig i tilretteleggingen for elever med DLD. Det kan bidra til å skape struktur og forutsigbarhet i hverdagen og …
Språkmiljø for flerspråklige barn med DLD i barnehagen
Når et barn har DLD og samtidig skal lære flere språk, vil en bevisst og systematisk tilnærming være nødvendig for å gi tilstrekkelig …