Visuála doarjja skuvllas
Visuála doarjja sáhttá leat dehálaš go láhčá dili ohppiide geain lea DLD. Dat sáhttá leat veahkkin ráhkadit struktuvrra ja einnostahttivuođa árgabeaivvis ja buoridit ipmárdusa oahpahusas.
Buorre visuála doarjja sáhttá veahkehit oahppi ipmirdit ja muitit, seammás go oahppi oažžu eanet áiggi dulkot ja gieđahallat dan mii daddjo. Njálmmálaš dieđuid ektui, mat jávket dakkaviđe go daddjojuvvojit, de visuála doarjja bissu. Visuála elemeanttat sáhttet maiddái dahkat dan mii lea abstrákta eambbo konkrehtan, mii sáhttá leat mearrideaddjin ohppiide geat rahčet gielain. Visuála doarjja sáhttá addit oahppái buoret eavttuid ipmirdit ja gieđahallat dieđuid, seammás go lasiha vejolašvuođaid vásihit oassálastima ja searvadahttima.
Dasa lassin visuála doarjja sáhttá leat veahkkin organiseret birrasa ja addit buoret bajilgova. Visuála doarjja ii leat dušše ávkin mánáide geain lea DLD, muhto sáhttá leat veahkkin buot mánáide.
Visuála doarjaga sáhttá geavahit máŋgga hámis, nugo govat, diagrámmat, jurddakárttat, fysalaš dávvirat dahje digitála veahkkeneavvut. Deháleamos lea gávnnahit mii doaibmá oahppái ja oahpaheaddjái.
Movt visuála doarjja sáhttá ráhkadit struktuvrra ja einnostahttivuođa
Mánát geain lea DLD, geavahit ollu iežaset kapasitehtas ipmirdit giela. Visuála doarjja sáhttá addit bajilgova beaivvis ja veahkehit oahppi orienteret, nu ahte sáhttá geavahit eanet kapasitehta gillii. Dát guoská sihke skuvlaáiggis ja skuvlaastoáigefálaldagas. Ovdamearkkat visuála doarjagis mat sáhttet ráhkadit struktuvrra ja einnostahttivuođa:
- Beaiveplána mas leat govat maid ráhkada ovttas ohppii(gui)n. Maiddái boarráset oahppit ožžot ávkki beaiveplánas mas leat govat, dannego muhtun oahppit geain lea DLD, maiddái rahčet lohkamiin. Beaiveplána galgá addit bajilgova fágain ja bottuin, ja leat oidnosis luohkkálanjas. Jus oahppi geas lea DLD, galgá bargat juoidá eará go luohkká, de galgá sus maid leat iežas heivehuvvon beaiveplána. Plána sáhttá maid geavahit sirdašumiin.
- Vuorroplána mii juohká oahppodiimmuid iešguđet osiid ja čájeha bargguid mat galget dahkkot. Dan sáhttá dahkat máŋgga láhkai, nugo tevdnet bliánttain ja báhpiriin, geavahit laminerejuvvon koarttaid dahje digitála veršuvnna. Ollu oahppit liikojit go besset russestit dahje váldit eret dan mainna lea geargan.
- Bagadusat dahje doaimmaid ortnet sáhttet veahkehit oahppi diehtit movt galgá čađahit barggu dahje mii vurdojuvvo.
- Diibmu sáhttá leat ávkkálaš ohppiide geat dárbbašit diehtit man guhká sii galget bargat muhtun bargguin dahje man guhkes boddu lea.
Visuála doarjja oahpahusas
Visuála doarjaga viiddis geavaheapmi oahpahusas dagaha ahte mánát geain lea DLD, ipmirdit eanet oahpahusa sisdoalus. Oahppandiliin sáhttet maiddái govat ja symbolat doaibmat doarjjan máná muitui. Mánáin geain lea DLD, lea dávjá hedjonan bargomuitu, ja visuála doarjja sáhttá danin leat buorre vuohki veahkehit máná gávdnat ja doalahit relevánta dieđuid.
Jurddakárttat ja čállinrámmat leat ovdamearkkat das movt visuála doarjaga sáhttá geavahit oahppamis. Jurddakárttat sáhttet leat veahkkin addit bajilgova ja oktavuođa fáttás, doababarggus jna. Čállinrámmat sáhttet leat ávkkálaččat go galgá ráhkadit struktuvrra teavsttas. Oahppit geat rahčet čálalaš ovdanbuktimiin, sáhttet dan geavahit njálmmálaččat.
Ávkkálaš áššit maid galgá jurddašit go geavaha visuála doarjaga oahpahusas
- Čájet dušše dan mii lea relevánta dan ektui maid lehpet bargamin. Muđui galgá leat čorges visuála biras luohkkálanjas.
- Jus áiggut geavahit filmmaid dahje guhkit teavsttaid, de sáhttá leat vuogas addit bargobihtá álggos vai oahppi diehtá masa galgá bidjat fuomášumi.
- Iešguđetlágan visuála doarjagat sáhttet geavahuvvot iešguđetlágan ulbmiliidda: vállje dan mii heive buoremusat du ja du oahppi dárbbuide, ovdamearkka dihte jurddakárttat ja ustitdiagrámmat sáhttet leat buorit go galgá addit bajilgova ja čájehit oktavuođaid.
Dette kan være nyttig for deg
Čieža álkes vuogi luohkkálanjas – doarjjan ohppiide geain leat giellaváttut
Elevar med språkforstyrringar treng tidleg støtte så snart språkvanskar blir oppdaga. For å hjelpe dei best mogleg, er det viktig med …
Movt earuhit ovdáneaddji nuppigiela giellaváttuin?
Hvorfor opplever vi at noen barn og unge med flerspråklig bakgrunn har så usikre språkferdigheter at det kan forveksles med DLD?
Maid galggat váldit vuhtii go kártet máŋggagielagiid?
Flerspråklige barn og elever har kompetanse på to eller flere språk. Dette får konsekvenser når du skal kartlegge.