Ïedtjegoerehtallemegoere – lïeremen jïh tråjjen gaavhtan

Ïedtjegoerehtalleme pedagogeles barkijh jïh hoksealmetjh böörede kreatijve årrodh gosse ïedtjh våaroeminie nuhtjedh lïeremeulmieh bïejedh, jïh råajvarimmieh hammoedidh. 

Goerehtallemegoere pedagogeles barkijidie jïh hoksealmetjidie.

Maahta ïedtjegoerehtallemem tjïrrehtidh joekehtslaakan, jïh tjuara dam almetjen nuepide sjïehtedidh. Lissine maahta nuhteligs årrodh bïevnesh veedtjedh maam åeliealmetjh jïh jeatjah lïhkes almetjh leah dååjrehtamme learohke lyjhkoe.  

Mijjen ïedtjh leah individuelle. Maanide jïh noeride joekehts haestemigujmie lea daajroem ïedtji bïjre veedtjedh akte vihkeles våarome sjïehteladtemasse. Jis edtjebe sjïehteladtedh daarpesjibie daejredh mij dej relatijve vieksiesvoeth leah. Mij lïeremem, healsoem jïh tråjjem eevtjie? Daesnie nuepieh gååvnesieh. 

Goerehtalleme ïedtjijste lea vuekie almetjen gïelem åvtese åadtjodh, jïh persovnelesvoete vååjnesasse båata ïedtji tjïrrh. Aatigujmie gïehtelidh mejstie ïedtjem åtna, maahta jïjtjeleajhtadimmiem jïh motivasjovnem vedtedh, mij vihth lea hijven aalkoe lïeremasse.  

Muvhten aejkien maahta daerpies årrodh byjngetje motivasjovnine gosse edtja laavenjassh tjïrrehtidh mah eah leah dan attraktijve. Gosse ïedtjide damtebe aaj daejrebe maam akt dej darjomi bïjre mah maehtieh faalesovvedh mænngan, juktie dam aelhkebe darjodh.