Doabaáddejupmi
Doabaáddejupmi lea kárten mainna sáhttá fuomášit guđe doahpagiiguin lea dehálaš bargat viidáseappot sihke mánáidgárddis ja skuvllas.
Doabaáddejupmi
Kártenávnnas, mánáide maŋemus jagi mánáidgárddis ja vuosttaš jagi skuvllas
Ođđaseamos dutkamat čájehit ahte mánát geat eai máhte muhtun vuđolaš doahpagiid, sáhttet šaddat stuora váttisvuođaide go álget skuvlii. Dát ávdnasat leat jurddašuvvon veahkkeneavvun maŋemus jahkái mánáidgárddis ja vuosttaš skuvlajahkái.
Vai sáhttá ipmirdit máilmmi iežas birrasis de ferte mánás leat doahpagat maiguin sáhttá jurddašit. Dáid doahpagiid ohpet sii go daid gullet ja vásihit iešguđetlágán dilálašvuođas. Danne lea ge hui dehálaš ahte mánás lea oktavuohta sihke mánáin ja olles olbmuin.
Mii ávžžuhit smávit joavkkuiguin, 5-10 mánáin čađahit kártema, sihke mánáidgárddis ja skuvllas. Ávžžuhit maid ahte leat 2 olbmo fárus dan barggus, nubbi hálddaša iešalddis kártema, ja nubbi áicá ja doarju. (Veahkeha omd. máná gávdnat rievttes bargobihttá.) Áigemearri lea birrasii 20-30 minuhta.
Vuosttas golbma bihttá leat hárjehallanbarggut. Lea dehálaš geavahit buori áiggi sihke hárjehallanbargguid čilgemii ja čađaheapmái, vai mánát dovdet oadjebasvuođa dasa maid galget bargat.
Álggat kártema dáid sániiguin: «Dál oaidnát bargobihtáid, don galgat deaddilit dasa mii lea riekta». Geavat eanemus lági mielde máná beaivválaš hupmanvuogi/suopmana bagadallancealkagiin. Don sáhttat maid válljet geavahit jiena mii lea báddejuvvon prográmmas. Juohke bargamuššii lea namahuvvon nr. ja kategoriija. Daid galgá geavahit skorenbargui ja dat eai galgga lohkkojuvvot jitnosit.
Haddi ja ovddideaddjit
Skovit leat nuvttá sámi institušuvnnaide (sádde e-poastta čujuhussii [email protected] dalle go registreret institušuvnna). Lea jahkásaš liseansa portála geavaheapmái.
Sámi erenoamášpedagogalaš doarjalus (SEAD) ja Info Vest Forlag.