Doabaoahppan – Bagadus strukturerejuvvon doabaoahppama birra mánáide ja ohppiide
Bagadusas čilgejuvvo movt sáhttá systemáhtalaččat bargat doabaoahppamin, sihke mánáidgárddis ja skuvllas.
Doabaoahppan
Bagadus dasa movt sáhttá systemáhtalaččat bargat doabaoahppamin, sihke mánáidgárddis ja skuvllas.
Vuosttaš oassi bagadusas buktá teorehtalaš duogáža giela ja doahpagiid birra. Dasto čuovvu nuppi oasis ovdanbuktin Giellabájis. Mihtidan dihte ávkki oahppamis, dárbbašit dieđu maid oahppi máhtii ovdal go Giellabádji álggii, ja maid oahppi máhttá maŋŋel go dat lea loahpahuvvon. Goalmmát oasis čuovvu kártenskovvi ja bagadus dasa.
Metoda lea huksejuvvon Bloom ja Lahey (1978) giellamodealla vuođul. Metoda mielde galgá bargat dain golmmain osiin: Sisdoallu, hápmi ja geavaheapmi.
Čađaheapmi:
- Okta oahpahusvuorru bistá sullii 30 min.
- Viidodat: 3–5 geardde vahkkus, mii bistá 7–8 vahkku.
- Joavkosturrodat: 3–5 oasseváldi.
- Okta doaba/sátni juohke vuorus.
Giellabádji galgá leat arena gos mánát/oahppit leat gielalaš váldoaktevrrat. Pedagoga galgá leat bagadeaddji ja modealla.
Ávžžuhuvvo ovttasbargat váhnemiiguin Giellabáji oktavuođas, vai ruovttus barget seamma doahpagiiguin go mánáidgárddis/skuvllas. Pedagoga ávžžuhuvvo čállit logga čađahettiin.
Doabaválljema ektui leat bagadusas ovdamearkkat doahpagiidda maiguin sáhttá bargat, iešguđetge agiid ja dásiid mielde. Go vállje makkár doahpagiiguin galgá bargat, ávžžuhuvvo ahte pedagogat válljejit doahpagiid mat leat čadnon dálá fáttáide/fágaide.
Ávžžuhuvvo ahte pedagoga geavaha máŋggalágan oahpponeavvuid ja reaidduid doarjjan doabaoahppamii. Bagadusas lea ovdamearkkat bargovugiide.
Sámediggi lea ruđalaččat dorjon prošeavtta.