Buojkuldakoahppam – Bagádus strukturieriduvvam buojkuldakoahppama birra mánájda ja oahppijda
Bagádusán tjielggiduvvá gåktu máhttá systemáhtalattjat buojkuldakoahppamijn barggat sihke mánájgárden ja skåvlån.
Buojkuldakoahppam
Bagádus, gåktu máhttá systemáhtalattjat buojkuldakoahppamijn barggat sihke mánájgárden ja skåvlån.
Vuostasj oasse dán bagádusán tjielggi teorijjav giela ja buojkuldagáj birra. Nuppát oasse åvddånbuktá Giellasmirjov. Váj galggá buktet oahppama båhtusijt mihttit, de dárbaj diehtet majt oahppe máhtij åvddål gå Giellasmirjjo álgij, ja majt oahppe maŋŋela máhttá gå dat la låhpaduvvam. Goalmát oasen tjuovvu kárttimsjiebmá ja bagádus dasi.
Vuohke l dagádum Blooma ja Lahey (1978) giellamodella vuodon. Vuoge milta galggá dajn gålmåjn åsijn barggat: Sisadno, hábme ja adno.
Tjadádibme:
- Akta åhpadimvuorro vihpá birrusij 30 min.
- Vijddudahka: 3–5 bále vahkkuj, vuogas jus 7–8 vahko vihpá.
- Juohkusa stuorrudahka: 3–5 oassálasste.
- Akta buojkuldahka/báhko juohkka vuoron.
Giellasmirjjo galggá liehket ariedná gånnå máná/nuora li gielalasj oajvveaktera. Pedagåvggå galggá liehket bagádiddje ja modælla.
Ávttjiduvvá æjgádij siegen bargatjit Giellasmirjo aktijvuodan, vaj sijdan barggi sæmmi buojkuldagáj gå mánájgárden/skåvlån. Pedagåvggå ávttjiduvvá tjadádattijn låkkav tjállet.
Bagádusán li oajvvaduvvam buojkulvisá buojkuldagájda maj máhttá barggat, iesjguhtik álldarij ja dássáj. Gå vállji makkir buojkuldagáj galggá barggat, ávttjiduvvá pedagåvgå válljiji buojkuldagájt ma li ájggeguovddelis tiemájda/fágajda tjanáduvvam.
Ávttjiduvvá pedagåvggå adná moattelágásj oahpponævojt ja ræjdojt doarjjan buojkuldakåhpadibmáj. Bagádusán li buojkulvisá barggovuogijda.
Sámedigge la rudálattjat prosjevtav doarjjum.