
Sámegiella
Sámi mánáin ja ohppiin geain lea dárbu erenoamáš heivehuvvon oahpahussii lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusfálaldaga mii vuhtiiváldá sihke giela ja kultuvrra.
Loga eanet Sámi erenoamášpedagogalaš bálvalusa (SEAD) birra dás.

Doabaoahppan go oahppit leat guovttegielagat
Tromssa suohkan lea okta dain suohkaniin olggobealde Finnmárkku gos leat eanemus sámegiel oahppit. Sii ožžo dađistaga dárbbu loktet gelbbolašvuođa doabaoahppama birra. Dalle šattai Statped dárbbašlaš ovttasbargoguoibmi.
Dávjá jearahuvvon
Sajáiduhttit sámi árbevieruid, muitalusaid ja perspektiivvaid oassin oahppandoaimmain, vai oahppit vásihit ahte sin kultuvra aktiivvalaččat váikkuha fágalaš ovdáneapmái ja identitehtahuksemii.
Láhčit dilálašvuođaid dainna lágiin ahte sii sáhttet geavahit iežaset vuosttašgiela kártemis, oahpahusas ja bagadallamis. Sámegielat oahpaheaddjit dahje guovttegielat veahkkebargit sáhttet jorgalit oahpponeavvuid, dulkot njálmmálaš dajahusaid ja sihkkarastit ahte eai masse dehálaš osiid.
Dain lea hárve materiála sámegillii dahje sámi kultuvrii, ja danne dat sáhttet addit boasttubohtosiid.
Gáibiduvvo bargu jorgalit daid ja bidjat daid kontekstii.
Ovttaskas oahpahusplánain galggaše leat mihttomearit sámi giellamáhttui ja kulturmáhttui mat leat dásseárvosaš oasseulbmilat fágalaš oahppomihttomeriid lassin. Fátmmas doaimmaid main árbevirolaš máhttu ja sámi oahppanvuogit leat metodaválljejupmin. Dokumentere progrešuvnna sihke sámi ja pedagogalaš eavttuiguin.
Buot sámi ohppiin, beroškeahttá gos sii orrot/ásset, lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas fágan (§ 6-2 goalmmát lađas).
Ohppiin sámegielaid hálddašanguovlluin (sámi guovlluin) lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii (§ 6-2 vuosttaš lađas).
Ohppiin olggobealde sámegielaid hálddašanguovlluid lea riekti oažžut oahpahusa sámegillii ja sámegielas jus unnimusat logi oahppi suohkanis/gielddas dan gáibidit (§ 6-2 nubbi lađas).